Tippspetsialist valib hoolikalt, kelle heaks tööle hakkab

Agu Vahur 30. oktoober 2006, 00:00

Tööandjad kurdavad sügavat kriisi tööturul. Inimesi liigub tänavatel ikka sama palju kui enne, aga uue töötaja otsingud on kujunenud tõeliselt vaevaliseks.

Töötajad aga valivad hoolikalt, millises ettevõttes töötada. Heale spetsialistile on soovitud elustiili võimaldav töötasu tagatud ja tema palga järgi töökohta ei vali. Spetsialistid otsivad ettevõtet, mis toetaks tööalast arengut, isiklikku identiteeti ja eetilisi tõekspidamisi ning ühtlasi aitaks luua isiklikku edulugu ja imagot.

Arengu puhul pole küsimus enam kursustel ja konverentsidel osalemises. Neid suudavad tugevad professionaalid ka oma palga eest osta. Eelkõige otsitakse arendavaid tööülesandeid, mille abil omandada kogemusi, et tõusta tipptegijaks ning luua pagas, mis tööturul ka mitmekümne aasta pärast nõutud oleks.

See võib näida faktipõhise valikuna. Peamine mõjutaja on tööandja avalikustatud strateegia - millistes valdkondades ja piirkondades plaanib ettevõte edu saavutada, kuidas luuakse meeskond ning milliseid vahendeid kasutatakse eesmärkide saavutamiseks. Selle põhjal tehakse otsus. Veelgi enam aga vaadatakse, kui usaldusväärselt mõjuvad juhtkonna selgitused ettevõtte tulevikust avalikkusele.

Ettevõte, mida inimesed atraktiivseks peavad, on unikaalne ja edukas. Väga edukalt värbavat ettevõtet eristab keskpärasest see, et juht tutvustab oma ambitsioone põhjalikult ning võtab avalikult ja isiklikult vastutuse eesmärkide saavutamise eest. See loob ettevõttele eeldused, et pälvida professionaalide hulgas eelistatud tööandja imidž.

Hämmastab, millise põhjalikkusega uurivad professionaalid tulevase tööandja tausta enne, kui nad esimesele intervjuule tulevad. Ettevõtete ja nende juhtide kohta on palju informatsiooni internetis.

Samuti uuritakse tausta tuttavate käest, kes nendes ettevõtteis töötanud ja inimesi tunnevad. Parimad oma ala spetsialistid on hämmastavalt konkreetsed kahtlase tausta suhtes. Ka kõige parem läbirääkija ei suuda neid veenda tulla töötama ettevõttesse, mille juhil on ebaeetilise käitumise vari.

Meeles peab pidama, et tilk tõrva rikub meepoti. Eduka rikka ettevõtte kuvandiga, aga kahtlase tehinguga meedias kajastuse saanud ettevõtte juht kaotab kiiresti loodud usalduskrediidi. Head inimesed ei seo ennast kahtlaste ringkondadega.

Kogu ülaltoodud jutt käib tippspetsialistide ja ambitsioonikate noorte värbamisest. Kuigi ettevõtte juhiga seotud aspektid mängivad kaasa ka madalama haridusega tööjõu värbamisel, on nende puhul määravate asjaolude osakaal oluliselt väiksem.

Lihttööjõu värbamisel peab rohkem tähelepanu pöörama eelkõige palga- ja töökeskkonna poliitikatele.

Ühtlasi peab koolitama välja keskastmejuhid, et nad igapäevaselt inimesi tööle värvates inimlikult ja empaatiliselt suhtleksid ning usaldusväärse õhkkonna looksid. Inimestele meeldib, kui neid inimestena koheldakse.

Inimesed otsivad ikka juhte, kellelt oleks midagi õppida, kellega koos töötades nende oskused areneksid. Värvatav spetsialist tahab uskuda, et tal on juhilt midagi õppida.

Kas juht kehastab endast tunnustatud professionaali omas valdkonnas? Kas juht on tark, tugev ja aus? Kas enese sidumine selle juhiga loob rohkem positiivset või negatiivset kujutlust?

Karjäärile orienteerunud spetsialistid valivad endale juhte sarnaselt rõivaste kaubamärkidega - nii nagu Hugo Bossi riietunud inimene loob seose enda ja sotsiaalse kuuluvuse osas, nii ka tuntud tippjuhiga ühes ettevõttes töötanud inimene loob seose enda ja ettevõtte juhi vahel.

Teadlikumad tööotsijad otsivadki omale juhte, kelle abil oma isiklikku professionaalset identiteeti võimendada. Muusikud, kes on töötanud koos Arvo Pärdiga, omavad teistsugust aurat kui tänavamuusikud. Sama loogika kehtib ka ärimaailmas. Talent meelitab talenti.

Aga see pole mitte ainult ettevõtte strateegia ja juhi professionaalsete oskuste tase, mis juhtide värbamisvõimekust mõjutab. Ettevõte juhi üldine maine mängib värbamisel väga olulist rolli.

Ettevõtte väärtused ja eetilised tõekspidamised avalduvad läbi juhi isiku. Juhi väljendused ja tõekspidamised annavad ettevõttele emotsiooni. Emotsioon müüb. Palju kasutatud näiteks saab tuua tubli briti ärimehe Sir Richard Bransoni. Mitmel aastal järjest püüdis ta ohtralt gaasi põletades õhupalliga ümber maakera lennata. Ka viimane katse kosmosesse jõuda kroonis edu. Tugev matšo-mees. Nüüd andis aga hoopis mitu miljardit dollarit globaalse soojenemise vastu.

Ratsionaalset loogikat selles käitumises pole - käitub ta ju emotsionaalselt ja sihipäratult nagu teismeline. Aga emotsioon on mõlema avaliku tegevuse puhul väga tugev.

Asi, mida ta ette võtab, on põhjalik, jõuline ja antud olukorda sobiv. Inimesed jumaldavad tema heaks töötamist, sest omal mängulisel moel kehastab ta inimlikke väärtuseid.

Ka vastuolulisus on hästi inimlik. Nii ongi Virgini kontsern üks ihaldatumaid tööandjaid Suurbritannias.

Aga mitte ainult Richard Bransoni ekstsentriline isiksus ei ole viinud Virginit ihaldatud tööandja seisusesse. Virgini koduleheküljelt vaatavad meile vastu südamlikud ja soojad jutud Bransoni lapsepõlvest ja perekonnast. Kogu Bransoni elu ja tema olemise lugu on teadlikult ja sihikindlalt rakendatud ettevõtte huvides.

Sagenenud on kandidaatide hulgas ka selged seisukohavõtud keskkonna küsimustes. Keskkonnasõbralikud ettevõtted saavad omale paremad töötajad just noorema generatsiooni, äsja ülikooli lõpetanute hulgast.

Eestis on küll ekstsentrilisi juhte oma tenniseturniiride ja hõbedaste autodega, aga pole võtta sellist näidet, kus neid killukesi oleks sihipäraselt kasutatud tööandja kuvandi loomiseks. PR-firmadel on siin tuleviku tööpõld lai.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:22
Otsi:

Ava täpsem otsing