Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keskmine palk kasvas aastaga 13%

Katri-Triin Maripuu 07. november 2006, 00:00

Fontese 2006. aasta Palgauuringu tulemuste põhjal oli perioodil suvi 2005 - suvi 2006 keskmine kogupalga tõus Eestis 14,7% ja põhipalga tõus 12,6%. See on oluliselt enam, kui sellele eelnenud perioodil 2004-2005, mil kogupalga kasv oli 8,3% ja põhipalga kasv 9,2%.

Kogupalk sisaldab lisaks põhipalgale ka lisatasusid, tulemustasusid ning preemiaid, kuid ei sisalda erinevaid soodustusi nagu näiteks ametiauto, mobiiltelefon, spordi- või tervishoiusoodustus jne.

Kui vaadata palgatõusu piirkonniti, siis mujal Eestis oli palgatõus sel aastal suurem kui Tallinnas ja Harjumaal. 2006. aastal oli keskmine palgatõus Tallinnas ja Harjumaal 14,3%, Tartus ning Tartumaal 15,7% ja mujal Eesti piirkondades kokku 15,2%.

Võrreldes eelneva perioodiga 2004-2005, on keskmine palgatõus olnud kõige kiirem just väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Siinjuures tuleb arvestada sellega, et palgaerinevused Harjumaa ja teiste piirkondade vahel on varasematel aastatel olnud keskmiselt 20-30% ja seetõttu on ka surve palkade kasvule teistes piirkondades suurem.

Mida tegelikult keskmise palgatõusu number näitab? Seda numbrit saame kasutada selleks, et hinnata muutusi erinevate aastate lõikes ja erinevate tööde või sektorite võrdluses. Tegelikult tõuseb vaid väga vähestel töötajatel palk täpselt niipalju, kui on keskmine palgatõus, enamikul on see palgamuutus hoopiski suurem või väiksem. Näiteks, Fontese Palgauuringu andmetel muutus 2006. aastal kogupalk 85%-l töökohtadest, palk jäi samaks 5%-l ja vähenes 10%-l töökohtadest.

Kui analüüsida palgatõuse veelgi täpsemalt, siis pooltel ametikohtadel tõusis kogupalk perioodil suvi 2005 - suvi 2006 rohkem kui 11% ja pooltel vähem kui 11%. Veerandil töökohtadest oli palgatõus suurem kui 21% ja väga väikesel osal ehk 10% töökohtadest tõusis palk rohkem kui 36%. Samuti näeme, et veerandil oli palgatõus vaid alla 5%.

Need erineva suurusega palgatõusud jagunevad erinevate piirkondade, sektorite ja tööde vahel ja näiteks ühes sektoris või piirkonnas toimunud kiirem keskmine palgatõus ei tähenda seda, et palk tõusis kõikides selle sektori või piirkonna ettevõtetes ja ametikohtadel.

Kõige rohkem mõjutavad palkade kasvu muutused tööjõuturul - milliseid töötajaid ja spetsialiste ettevõtted hetkel kõige enam vajavad ja milliseks on kujunenud nende hind.

Näiteks Fontese 2006. a Palgauuringu põhjal võib öelda, et kõige suurem on palgatõus olnud oskustööliste ametikohtadel, teenindajatel ja samuti projektijuhtidel, mis on ka üsna ootuspärane, kui vaadata viimase paari aasta kiiret kasvu nii ehitus- kui ka teenindussektoris.

Keskmisest veidi väiksem on olnud palgatõus nende spetsialistide puhul, kelle järele oli suurem nõudlus mõned aastad tagasi, nagu näiteks sekretäri- ja kantseleitööd ning raamatupidajad. Samas on alati nõudlus väga heade ja kogenud tippspetsialistide osas, kelle oskuste ja kogemuse eest on ettevõtted enamasti valmis kõrgemat tasu pakkuma.

Kui võrrelda palgamuutusi Eestis ja Lätis 2005. ja 2006. aastal, siis sarnane kiire palkade kasv, mis Eestis toimus sel aastal, leidis Lätis aset juba eelmisel aastal.

Kogupalga tõus perioodil 2004-2005 oli Riias 18%, mujal Lätis 19,6% ja sel aastal oluliselt väiksem ehk 11,6% Riias ning 13% teistes piirkondades.

Kiired muudatused palgaturul sunnivad ettevõtteid tegema korrektiive ka oma palgapoliitikas ja palgasüsteemides.

Viimaste aastate trendina võibki näha, et suurenenud on nende ettevõtete osakaal, kes lisaks täpselt kirjeldatud palgasüsteemile või üldistele palgakujunduse põhimõtetele teevad ka erandeid ning sõlmivad palgaläbirääkimistel olemasolevate või uute töötajatega individuaalseid kokkuleppeid.

Ühelt poolt annab see juhile võimaluse hoida või meelitada oma ettevõttesse vajalikke talente, kuid teiselt poolt võivad need individuaalsed kokkulepped anda tõuke ettevõtte senise palgasüsteemi ja sisemise õigluse muutumisele. Sellest tulenevalt on osa ettevõtteid uuesti formuleerimas oma palgakujunduse põhimõtteid ja korrastamas palgasüsteeme.

Viimase aasta-poolteise jooksul toimunud väga kiire palkade kasv Eestis on peegeldus sellest, et tööjõuturg on muutunud ja ettevõtja jaoks on inimkapital läinud kallimaks.

Tööturu avatus on oluliselt suurenenud ning töötajatel on rohkem valikuvõimalusi, sealhulgas võimalus minna tööle väljapoole Eestit.

Ettevõtted hakkavad tõenäoliselt üha rohkem pöörama tähelepanu sellele, kuidas muuta nende poolt pakutav kogutasupakett võimalikult atraktiivseks ja unikaalseks oma olemasolevate ning potentsiaalsete tulevaste töötajate jaoks.

Paljud praegustest töövõtjatest omavad väga väärtuslikku kogemust, nad on muutunud üha teadlikumaks oma väärtusest turul ja eesmärkidest elus ning teevad põhjalikumalt kaalutletud otsuseid uut väljakutset vastu võttes. Kindlasti tuleks keskenduda mitte ainult rahalisele tasule, vaid vaadata ettevõtte poolt töötajale pakutavat kogutasu tervikuna. Kiiretele muutustele vastav süsteem peaks olema paindlik ning jätma mänguruumi ka töötaja individuaalse panuse väärtustamiseks.

Fontes koostab iga-aastast Eesti Palgauuringut alates 1995. aastast. 2006. aasta uuringus analüüsiti kokku ligikaudu 28 000 töökohta ja uuringus osales 145 ettevõtet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:22
Otsi:

Ava täpsem otsing