Tallinki ootab kohtuasi Savisaarega

Möödunud aasta mais võttis Savisaar ministeeriumilegi ootamatult vastu käskkirja, millega tunnistas lootusetuks veeteede ameti nõuded ASidele Tallink Grupp ja Hansatee Cargo tuletorni- ja jäämurdetasude eest, tehes ettevõttele enam kui 30 miljoni kroonise kingituse.

Nüüd septembris aga muutis Savisaar äkki meelt ja kaebas Tallink Grupi samade tasude pärast kohtusse, nõudes ligi 34 miljonit krooni.

Savisaare meelemuutus üllatas Tallinki. "Tallinki seisukoht on, et riigi nõuded on põhjendamatud. Nõuete aluseks olnud omaaegne määrus on põhiseadusevastane, mida on tunnistanud nii Riigikogu, õiguskantsler kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ise," teatas Tallinki esindav vandeadvokaat Toomas Vaher.

Vaheri sõnul on arusaamatu, mida riik esitatud hagiga saavutada soovib. "Nõudel pole õiguslikku alust. Tegemist on asjaga, mis esialgsel hinnangul isegi ei peaks kuuluma tsiviilkohtus läbivaatamisele, sest vaidlus on avalik-õigusliku iseloomuga," selgitas ta.

Vaher rääkis, et Tallinki inimesed on teinud ministeeriumi esindajatele ettepaneku kohtuda, kuid ministeeriumitöötajad on sellest keeldunud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tõlgendusel tekkis Tallinki võlg 2003. aastal ja 2004. aasta esimesel poolel. Sel ajal reguleeris tuletorni- ja jäämurdetasusid teede- ja sideministri määrus, põhiseadus aga ütleb, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab üksnes seadus.

Tallink Grupp ja Hansatee Cargo keeldusid võlgnevusi maksmast hoolimata sellest, et mõlemad olid tuletorni- ja jäämurdeteenust kasutanud. Tallinki tõlgendusel oleks tasud pidanud olema ette nähtud seaduses, mitte määruses.

"Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole selles küsimuses meelt muutnud, vaid on kogu aeg oma nõudele kindlaks jäänud," teatas ministeeriumi pressiesindaja eile.

Samal ajal kui Tallinki ootab kohtulahing majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, on järgmise aasta riigieelarves laevandustoetusteks ette nähtud 30 miljonit krooni. Selle toetuse surus riigieelarvesse just Savisaar, kuigi peaminister Andreus Ansip oli selliselt ühe majandusharu toetamise vastu.