Bioenergia ei ole moeasi, vaid investeering tulevikku

Vajadus töötada välja biomassi ja -energia kasutamise arengukava tuleneb elust enesest. Euroopa riikide suur sõltuvus imporditavatest kütustest ning Venemaa ja Ukraina gaasitüli ning energiavarustuse häired on ajendanud nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesmaid võtma vastu poliitilisi meetmeid, millega soodustatakse biomassist energia tootmist ja tarbimist.

Taastuvenergia tootmist toetavad mitmed ELi liikmesmaad samuti siseriiklike meetmetega. Kõige suuremat edu taastuvenergia tootmisel on saavutatud Rootsis, kus kogu energiabilansis moodustab biomassi osatähtsus veerandi.

Fossiilsete kütuste varude vähenemisega tõusevad energia ja kütuste hinnad ning suureneb sõltuvus imporditavatest energiakandjatest, erand ei ole ka Eesti. Viimase viie aasta jooksul tõusid erinevate mootorikütuste hinnad meil poolteist kuni kaks korda ning raskete vedelkütuste hinnad kolm korda.

Imporditavate kütuse osatähtsus primaarenergias moodustab ligi kolmandiku. Eestis on CO2 emissioon ühe elaniku kohta endiselt suhteliselt kõrge. Põlevkivi kasutamisega seotud CO2 emissioon moodustab ligikaudu kaks kolmandikku CO2 koguemissioonist. Teada on, et ühe biomassist toodetud energiaühiku kohta paisatakse õhku suurusjärgu võrra vähem kasvuhoonegaase kui fossiilsete kütuste kasutamisel.

Eesti biomassi ja -energia arengukava eesmärk on toetada Euroopa Komisjoni 2005. aastal vastu võetud biomassi tegevuskavas ja Euroopa Liidu 2006. aasta biokütuste strateegias seatud eesmärkide saavutamist. Need näevad ette suurendada taastuvate energiaallikate kasutamise osatähtsust energiabilansis 2010. aastaks 12 protsendini, vähendada sõltuvust imporditavatest kütustest, samuti õhu saastamist ning luua uusi töökohti.

Eestis on suur biomassi ressurss, kuid kahjuks kasutatakse täna meie riigis taastuvenergiat veel väga vähe. Väljatöötamisel olevas bioenergia arengukavas võetakse arvesse ja kooskõlastatakse tegevused ning toetusmeetmed, mis on plaanis maaelu arengukavas ning riigi energeetika arengukavades.

Maaelu arengukava sisaldab toetusmeetmeid biomassi tootmise soodustamiseks, ka on seal planeeritud toetada kiirekasvuliste metsakultuuride rajamist. Ühe hektari rajamise toetusmääraks on arvestatud umbes 10 000 krooni.

Arengukava näeb samuti ette toetada bioenergia tootmiseks tehtud investeeringuid, näiteks hoonete rajamine ja rekonstrueerimine ning vajalike seadmete ostmine. Maksimaalne toetussumma võiks seejuures olla umbes poolteist miljonit krooni, kui aga tegemist mitme ettevõtja ühisprojektiga, siis kuni 4,5 miljonit krooni. Samuti on plaanis kõrgema määraga toetada biogaasi tootmise projekte. Biomassist energia tootmiseks pakuvad mitmed firmad küllaldases valikus seadmeid ja tehnoloogiaid.

Põllumehi huvitab peale riigi toetusmeetmete veel küsimus, kas biomassile on piisavat turgu. Kahtlustel on alust. Oktoobrikuus Eesti Maaülikoolis toimunud taastuvenergia konverentsil tegid ettevõtete juhid ettepaneku, et riik peaks kehtestama taastuvatest ressurssidest toodetud elektri hinna kujundamise reeglid. Mina sain elektrihinna kujundamise reeglite vajalikkuse kohta kinnitust Saksamaalt, kui külastasin ettevõtteid, kus biomassist toodetakse biogaasi ja sellest omakorda elektrienergiat.

Saksamaal kehtivad ELi biomassi energiapoliitikast lähtuvatele toetusmeetmetele täiendavad siseriiklikud bioenergia tootmist ja kasutamist soodustavad õigusaktid. 2000. aastal vastuvõetud ja 2004. aastal täiendatud taastuvenergia seaduse kohaselt on ette nähtud uute energiaallikate kasutamisel iga toodetud kilovatttunni kohta olulised majanduslikud hüvitised. Samuti on ette nähtud täiendavad boonused biomassist energia tootmisel.

Boonuse suurus sõltub seadmete võimsusest ja energia tootmise viisist ning tehnoloogiast. Biomassist energia tootja saab boonust kuni 500 kW võimsusega seadmete kasutamisel 0,94 kr/kWh (6 eurosenti/kWh) ja võimsusega 500 kW-5 MW kasutamisel 0.62 kr/kWh (4 eurosenti/kWh) eest.

Samuti saavad energia koostootmise jõu- ja soojusjaamad boonust kaks eurosenti toodetud kWh kohta ning tehnoloogiaboonust samuti kaks eurosenti/kWh kohta.

Kuna biomassist toodetud energiaühiku kohta eritub kasvuhoonegaase vähem, samuti luuakse juurde uusi töökohti, milles saab kasu kogu ühiskond, on õigustatud ja vajalik hüvitada ettevõtjatele nende panus hinnatoetuste kaudu.

Kokkuvõttes on biomassi ja -energia tootmiseks nii ressursid kui ka ettevõtjate huvi. Protsessi käivitamiseks on vaja veel üht - see on uue ettevõtlusega alustamiseks selgeid riigi poolt pakutavaid tingimusi. Seda eesmärki täidab biomassi ja -energia kasutamise arengukava.

Autor: Rain Vändre