Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
McCormick pole Eestis uustulnuk
McCormicku traktorit tunneb nii Euroopa kui ka Ameerika põllumees. Traktori teine tulek Eestisse oli 2003. aastal, praeguseks töötab neid Eestimaa põldudel ligi nelikümmend.
Seni müüdud ZTX, MTX jt seeria traktorid on näidanud end heast küljest. Traktoreid valmistatakse Inglismaal ja teades inglaste kõrget töökultuuri, on alust loota head kvaliteeti ka traktori kokkupanekul. Sellele sain kinnitust suvel, kui käisin nende tehases ja sain tööoperatsioone jälgida.
McCormicku suurematel traktoritel (150 ja enam hj) on peal Cumminsi, väiksematel Perkinsi mootor. Cumminsi mootor pole eriti "janune". Ka Eestis müüdaval Vene teraviljakombainil Don 1500 B kasutatakse heitgaasi norminõuete täitmiseks Cumminsi mootorit. Meie vaatlusandmete järgi on selle kombaini kütusekulu olnud suhteliselt väike.
Tehniliste andmete kohaselt on XTX-215 mootori kütuseerikulu 204 g/kWh võrrelduna teiste sama võimsusklassi traktoritega hea tulemus. Suur rippsüsteemi tõstejõud võimaldab tööt ada kõigi mullaharimise kombimasinatega. Pöörderaadius - 5,42 m - on sama võimsusklassi traktoreist kõige väiksem.
Hinnatav on XTX-215 pikk hooldevälp (500 tundi), milleni paljud mootorivalmistajad pole veel jõudnud. XTX-215 on kasutusel mootori-jõuülekande ühitatud juhtimissüsteem, mis sõitmisel suurel kiirusel madalatel pööretel on saanud tugevaks müügiargumendiks. Et traktori jõuülekandes ja hüdrosüsteemis kasutatakse ühist õli, on keskkonnasõbraliku õli kasutamine kallivõitu.
Hinnatav on traktori madal müratase. Kui paljudel sama võimsusklassi traktoritel on lärm väljalasketorus täiskoormusel 72-74 detsibelli, siis XTX-215 on see 70 detsibelli. Peale hea väljavaate, õhkpadjaga juhi- ja lisaistme, koormustundliku hüdro-pneumaatilise kabiinivedrustuse on hea ka traktori keskmine hinnaklass. Saksamaal küsitakse tema eest u 1,45 miljonit Eesti krooni, seega rohkem kui Eestis.
Autor: Ilmar Karjane