Abituriente huvitas üksnes mälupulk

Sajad Põhja-Tallinna eesti ja vene keelt kõnelevad abituriendid kogunevad kella 15ks Sõle Gümnaasiumisse, kus on linnavalitsuse mälupulkade jagamise aktsiooni avalöök.

Kohal on ka õpetajad. Haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala jõuab selgitada mälupulgaaktsiooni vajalikkust ja seda, et mälupulgal on vaatamata linna tutvustusele 99% vaba ruumi ja üks pulk maksab 129 krooni.

Mõned minutid kolm läbi saab Rannala kõne linnapea nõunikult, kes küsib, kus Sõle Gümnaasium asub. Rannala jookseb telefoniga direktori juurde küsima.

"Tere, minu nimi on Jüri," kätleb Ratas koolidirektorit ja astub aulasse.

Ratta jutt Tallinna linnast ja selle juhtimisest on noortele silmanähtavalt surmigav.

Mida aeg edasi, seda suminarikkamaks Sõle Gümnaasiumi saal muutub: kes kuulab, kõlarid kõrvas, muusikat, kes näpib telefoni, kes magab sõbranna õla najal, kes itsitab, kes räägib niisama juttu.

"Kõige meeldivam päev linnapea jaoks on see, kui saab anda 50 vastsündinule sünnitunnistuse ja kõik nad on raekoja saalis koos ja igaüks teeb oma häält. Võite ise ette kujutada," jagab Ratas töörõõme. Ta räägib linna juhtimisest, arengukavast, volikogust, haldusalast jm.

"Väga igav jutt," kommenteerivad neiud selja taga. "Andku juba need mälupulgad," itsitavad nad.

Nähes, et esitlus linnast noortele huvi ei paku, laseb Ratas kiiruga osa lehekülgi mööda. Kell 15.30 linnapea lõpetab.

"Nüüd ootan ma teie küsimusi," loodab Ratas noortega vestlust arendada. Paraku ei küsi mitte keegi mitte midagi. Pärast pausi kostub saalist naeru saatel aplaus. Ratas mõistab, et aeg on mälupulgad kätte jagada ja lahkuda. Linnapealt võtavad sinistes paberkotikestes tehnoimed vastu õpetajad, kes need kohe õpilastele jagavad. Keegi ei malda oodata. Saal täitub elevusega, mis kasvab lärmiks. Keegi ei märka, millal Ratas saalist lahkub. Keegi ei kuule enam direktori lõpusõnu. Kui abituriendid hakkavad ära minema, annab Ratas televisioonile intervjuud.