Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tallinn ei väärtusta perearste

23. november 2006, 00:00

Perearstid on eraettevõtjad, kes vastutavad nii oma patsientide ravimise kui ka oma asutuse majandusliku käekäigu ja õdede ning teiste töötajate heaolu eest, kuid vahendeid selleks ei ole riigi poolt antud piisavalt. Perearsti sissetulek sõltub haigekassa hinnakirjast, kuid kahjuks on see hinnakiri koostatud nii, et teenuste hind ei kata kõiki kulutusi. Tuleb ju perearstil maksta lisaks meditsiiniteenustele ka ruumide rendi, kommunaalkulude, sidevahendite jms eest. Paljud maapiirkondade omavalitsused kompenseerivad perearstile ruumide rendi ja transpordivahendi kulud.

Haigekassa eraldab ruumikulude katteks igale perearstile 71 krooni m2 kohta sõltumata perearstikeskuse asukohast. Selle hinnaga pealinnas sobilikke ruume leida pole aga võimalik. Tallinn toetas 2006. a eelarvega oma perearste 2250 krooniga nimistu kohta kuus (ca 90 senti patsiendi kohta), millega saab katta kulutusi 40 kr/m2 ehk haigekassa ja linna rahaga saaks üürida pinna, mille rendi ja kommunaalkulude kogusumma oleks 111 kr. Kõik Tallinna piirkonna perearstid, kelle rendi ja kommunaalkulude summa ületab 111 kr/m2, kasutavad praegu rendiks patsientide raviraha! Seega on kõikides nendes keskustes patsiendid oluliselt kehvemas seisus ja saavad võrreldes teistega vähem uuringuid ning teenuseid. Tulevikus tähendab see seda, et järjekord perearstile pikeneb veelgi. Usume, et siin on mõtlemisainet ka õiguskantslerile.

Kabinettide remontimiseks ja ehitamiseks pole perearstid Tallinna linnalt saanud mingit investeeringuraha, samas kui linna haiglaid on doteeritud miljonitega. Perearstireformi algusaastail on perearstidelt ära võetud isegi kõik esmatasandi töövahendid: lauad, toolid, EKG aparaadid. Kõik anti linnahaiglatele, kes on hooneid hallanud halvasti, pigem need kasumi teenimiseks maha müüdud (nt Mäekalda polikliinik, Kopli lastepolikliinik).

Vaadates Tallinna 2006. a kolmanda lisaeelarve jaotuspõhimõtteid, tekib küsimus, et kas Tallinn ikka vajab perearste. Ebaproportsionaalselt suur osa tervishoiule määratud rahast läheb haiglatele kitsa valdkonna raviteenuse osutamiseks: puusa- ja kaeoperatsioonideks. Selle 8 miljoni krooniga, mis on pool miljonit rohkem, kui terve aasta jooksul kõigile Tallinna perearstidele eraldatud summa, saab etteantud tegevustega aidata umbes 200 inimest, kellest ainult pooled on tallinlased. Mõistlikult rahaga ümber käies saaks aidata 400 000 Tallinna perearstide juures käivat elanikku. Tallinna perearstid esitasid linnapeale samuti lisaraha taotluse, mis oli peaasjalikult mõeldud teeninduskvaliteedi tõstmiseks. Linna varasem toetus on seni kulunud ruumidele. Taotletud lisarahaga oleks olnud võimalik korraldada pereõdede vastuvõttu ja parandada ennetustööd.

Ajakohase ja toimiva tervishoiusüsteemi alus on hästi arenenud esmatasand ehk perearstiabi. Teatavasti saab 90% inimese tervisemuredest lahendada perearst. Parim viis eriarstiabi järjekordade lühendamiseks on tõhustada perearstisüsteemi ja investeerida perearstikeskustesse.

Kahjuks pole see Tallinna linnavõimule oluline. Isegi sotsiaal- ja tervishoiu abilinnapea on oma otsustes erapoolik. Jätkub trend teha populistlikke otsuseid, et saada valijate toetust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing