Maiade maa Honduras

Hondurase põhivaatamisväärsuseks peetakse vanu maiade ehitisi, kuid riigist leiab ka valgeid liivarandu.

Kui Kesk-Ameerikas Nicaragua ja Guatemala vahel asuva Hondurase pealinnas Tegucigalpas lokkab kuritegevus ja korruptsioon ning räägitakse vaid hispaania keelt, siis saartel on ülekaalus turistid ja inglise keel.

Honduras on tuntud paradiisisaarte Roatani ja Utila järgi. Ka elanikud on saartel palju avatumad ja rõõmsameelsemad, kui ollakse Tegucigalpas.

Eurooplasele võib Honduras tunduda liiga eksootiline ja vähearenenud, ka igav. Roatani saar on selle vastand. Pikad valged liivarannad ja helesinine meri pühivad peast viimsegi muremõtte. Neis vetes asub ka üks maailma suuremaid korallriffe. Värvika veekeskkonna tõttu on see ideaalne paik sukeldumiseks ja puhkamiseks.

Roatani saar pakub kõigile midagi - nii sukeldujatele, vaesematele üliõpilastele kui ka rikkamatele paradiisi otsijatele. Turistidele sobivad piirkonnad asuvad hajutatult üle saare. Odavast sukeldujatele mõeldud rannast saab võtta veetakso, mis viib turistid veerand tunniga paradiisi: valged liivarannad, suur helesinine vaikne meri, värvilised veetaimed, korallid ja kalad.

Lisaks ujumisele West Bay säravvalges liivarannas tahtsime snorgeldada ka avamerel. Kõigi ootused olid kõrged, aga kuumus ja loksuv meri tegid oma töö… Hea, et me midagi ei söönud, sest iiveldus oli kerge tulema. Hommikul vara vee all käinud kahe brasiillase muljed avameresukeldumisest olid seevastu väga positiivsed.

Sukeldumise ja päevitamise kõrval saab Roatani randades harrastada näiteks kanuusõitu ning käia delfiine vaatamas.

Roatani saarele saab mandri-Hondurasest nii lennuki kui ka laevaga. Pooleteisetunnine sõit Kariibi merel on omaette seiklus, sest laeva meeskond jagab reisijatele lahkelt oksekotte - neid võib ka vaja minna. Kes eelistab lendamist, siis Tegucigalpast viib vana väikelennuk Roatanile tunniga.

Hondurase elanikud ise peavad oma maa suureks turismimagnetiks riigi lääneosas asuvat väikelinna nimega Copan Ruinas. Selles Guatemala piiri äärde jäävas linnakeses võib näha maiade vanu ehitisi. Tõsi, paremini saab ajaloost aimu siiski Mehhikos või Peruus.

Samuti peavad kohalikud paradiisiks kahte linna - La Ceiba ja Tela. Neid Hondurase Kariibi mere poolsel rannikul asuvaid linnakesi soovitavad külastada kõik turismiagentuurid ja ka tavainimesed. Tegelikult on mõlemad kohad väga vaesed ja räpased, rannad pole korras ning turistide asemel võib sealt leida vaid kohalikke inimesi.

Kindlasti on positiivne fakt Hondurase kohta kliima. Suveperioodil on temperatuur 40 kraadi ringis, ka talvel ehk vihmaperioodil on kliima ideaalne: vahel sajab vihma ja temperatuur kõigub 20-30 kraadi vahel. Talveöine 15 kraadi tundub juba liiga külmana.

Miinusena tuleb mainida korruptsiooni ja kuritegevust. Sellest annavad märku iga poe, panga ja muu tavalise asutuse turvamehed, kelle varustusest ei puudu ka suured püssid. Hondurases relvade kohta eraldi seadusi pole ja kõik võivad neid vabalt kanda. Seetõttu on mõnda restorani paigutatud spetsiaalsed kapid, kuhu saab relvad söömise ajaks jätta.

Reisisihina pole Honduras veel turistide lemmikuks saanud. Troopiline kliima ja soe päike on jäetud kasutamata.

Autor: Piia Solnik