EL tihendab koostööd Kasahstaniga

Kokkuleppe järgi tõhustavad pooled infovahetust energiapoliitika alal ning EL lubab rahastada infrastruktuuriprojektide tasuvusuuringuid, et Kasahstan saaks eksportida naftat ja gaasi Euroopasse ilma Venemaa territooriumi läbimata.

Lisaks parafeeriti tuumakoostöö kokkulepe, mille järgi suurendab EL Kasahstanist ostetava uraani osa kolmelt protsendilt 20-le.

Brüssel püüab kindlustada energiatarneid Kaspia regioonist, et ELi impordivajaduse kasvades mitte liigselt sõltuda Venemaast ning et lõviosa Kasahstani lisanduvast toodangust ei ostaks üles energianäljas Hiina.

Eelkõige on EL huvitatud torujuhtme rajamisest Kaspia mere alt Aserbaidžaani ja edasi Türki, mida toetab aktiivselt ka USA. Kasahstan pole kiirustanud seda projekti heaks kiitma, sest tahab hoida ka Venemaaga häid suhteid. Ühisel pressikonverentsil Euroopa Komisjoni juhi Jose Manuel Barrosoga ütles Nazarbajev, et näeb eelkõige tarnete lisandumist Venemaa transpordisüsteemi, Balti sadamate ja Bakuu-Tbilisi-Ceyhani torujuhtme kaudu, kuid on valmis kaaluma kõiki võimalusi.

Nazarbajevi sõnul avaldas EL kohtumisel toetust Kasahstani soovile saada Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks ning valmisolekut tunnustada riiki kui toimivat turumajandust.

Samuti toetab EL Nazarbajevi sõnul Kasahstani vastuolulist kandidatuuri Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsiooni (OSCE) eesistuja kohale. Viimasele on vastu olnud USA ja Suurbritannia, kes leiavad, et riik, kus elanikele pole tagatud vabasid valimisi, piiratakse ajakirjandusvabadust ja takistatakse opositsiooniparteide registreerimist, ei sobi demokraatiat edendava organisatsiooni etteotsa.

Nazarbajev põhjendas eile Kasahstani õigust taolisele tunnustusele riigi silmapaistvate saavutustega majanduses, kus viimase seitsme aastaga on SKP kolmekordistunud ja kasvutempo 9-10 protsenti, ning poliitilise stabiilsusega etniliselt ja usutunnistuselt kirevas regioonis.