Investeering kohevasse kulda

Alanud hooajal on eriti kuum karakull, mille hind on paraku väga kõrge suure nõudluse ja väikese pakkumise tõttu. Kui varem saadi karakulli Kasahstanist ja Moldaaviast, siis nüüd tuleb seda hankida otse sõjakoldest - Afganistanist.

Eestis köösneriks kahjuks koolis õppida ei saa, kuid õnneks jagub meil veel tegijaid kunagise suure karusnahatehase Linda aegadest, kes oskavad võrrelda nüüdseid kasukaid nende nõukogudeaegsete eelkäijatega.

Me kõik mäletame neid suuri pakaseilma lemmikuid - dubljonkasid, mis lisasid kaalule näiliselt 20 kg ja kaotasid kõik kehavormid. Tänapäeva kasukas on kerge ja tugevalt kehasse vormitud. Köösner arvestab isegi tellija eluviisidega - kas liikleb autoga või jalgsi.

Nahk on paremini kröösitud, niit on õhem (köösnerite sõnul oli nõukogude ajal niit küll jämedam, kuid kvaliteet oli parem), tehnilised võimalused on arenenud ja vähem robustsed. Tuleb meelde, kuidas kasukas mõne aja pärast niiskuse tõttu kokku tõmbus ja paar numbrit väiksemaks muutus. Toonased daamid meenutavad, kuidas mehed kiskusid jõuga, üks ühelt, teine teiselt poolt! Nõukogude ajal olid kasukad defitsiit, nagu palju muudki, kasukas polnud veel valmiski saanud, kui ta oli juba läinud.

Tänapäeval tegelevad ateljeed lõviosa ajast siiski kasukate parandamisega, või siis tuleb klient sooviga vanast asjast midagi uut ning moodsat teha.

Köösnerid soovitavad Eesti inimestele meie kliimale vastavalt lambanahast kasukaid, mis on klassikalised, hea kvaliteediga, sooja, tuule ja niiskuskindlad. Praegu on moes pügatud, värvitud ja alt õhukeseks lihvitud karusnahk.

Küülik on kasuka tegemiseks odavaim, kuid pole kuigi praktiline, tema eluiga on umbes üks hooaeg. Karakulli on väga hea parandada. Naarits on ajatu ja kogu aeg moes, naaritsa sabakasukas sobib hästi meie kliimasse. Rebase värvimisel saavutatakse eksootilisi tulemusi ja pikk pehme karv kaitseb talve karmuse eest.

Imepehme ja õrn on tšintšilja karusnahk, mille hind on väga kõrge, kuid praktilise poole pealt oleks kasukas vaid iluasjake, ühe poolkasuka valmistamiseks kulub umbes 90 nahka. Suure tahtmise korral võib selle asemel lasta teha midagi rex-küülikust, sest hind on taskukohasem ning karusnahk üllatavalt sarnane tšintšilja omaga. Selle hooaja kuum kaup on ilves. Hundi nahka kasutatakse huvitavate detailide lisamisel.

Väike kasukahoolduse ABC: kasukat ei tohi kuivatada otseselt päikese, ahju, radiaatori või mõne muu küttekolde vastas. Soovitatav on märjaks saanud nahka veidi raputada ja panna kuivama õhurikkasse ruumi. Võiks osta ka spetsiaalsed hooldus- ja kaitsevahendid vastavalt karusnaha tüübile.

Kasukat ei tohi hoida kapis vaid erilistel puhkudel kandmiseks, sest karusnahk vajab ka niiskust. Kindlasti ei tohi kasukat panna suveks kilekotti, kasuka hoidmiseks on olemas spetsiaalsed kotid. Kõige parem on viia hinnaline kehakate spetsiaalsesse hoiukohta, kus on vajalik temperatuur ja niiskustase.

Karusnaha kasutusvõimalused on lõputud, lisaks kasukatele on praegu väga moodsad karusnahaga ääristatud jakid ja mantlid. Karusnahast võivad olla kindad, kõrvaklapid, sallid, mongoolia stiilis mütsid, sellega kaunistatakse saapaid ja käekotte.

Fotod: Julia-Maria Linna

Modellid: Bianka ja Valeria (Beatrice Mass Modelnet), Anni, Svetlana

Täname: OÜ Moldera, Naha- ja kasukakeskuse OÜ, Rita Friedrichs, Ivo Nikkolo ja Fornarina kauplused

Autor: Jevgeni Fokin