Teistmoodi tegelikkus

Andres Sutt 06. detsember 2006, 00:00

Hommikune vestlus autos: "Ma jään kooli hiljaks! Mis kell Sul tunnid hakkavad? Pool üheksa, mis kell on? Veerand kümme. Appi, ma hilinen kooli! Mul jäi telefon koju, peame koju tagasi sõitma ... Ei! Jah! Kohe oleme kohal! Kool on kinni, kas täna on pühapäev??? Vist jah ..."

Ühel Muhu kodus veedetud nädalavahetusel paar kuud tagasi näitas meie üheksa-aastane tütar oma väljamõeldud ja joonistatud koomiksit, sealt ma sissejuhatuse laenasingi. Nii mõnedki küsimused-vastused seostuvad ilmselt paljudele meist seikadega tegelikust elust - ja igapäevases sagimises tulebki tähele panna, et hajameelselt pühapäeval kooli ei lähe. Tõsi, pühapäeva hommikul ei ole mina siiski kooliteed ette võtnud.

Ometi on igapäevastes askeldustes palju sellist, mida teeme seepärast, et peame. Ja tihti kiirustab meid miski takka. Sageli on see "miski" üsna mõttetu, näiteks tõmblemine hommikuses liikluses. Vahel tekib tunne, et tahan sellisest tegelikkusest lihtsalt välja saada ning astuda teistmoodi tegelikkusse - kuhugi, kus on just minul hea olla. Mulle meeldib näiteks linnast minema saada, sõita praamiga üle Suure väina ja jõuda saarele, kus aeg puhkab. Vaadata, kuidas kits koos tallega metsaserval jalutab või kas Suur ja Väike Vanker on ikka oma vana koha peal, ilma et linnatuled vaatamist segaks. Või enne päikesetõusu merest võrku välja võtta ja külameestega maailmaasju arutada. Küpsetada leivaahjus ise saia ja süüa päris ahjus tehtud ahjukartuleid. Teha lihtsaid asju, ja teha seepärast, et meeldib.

Minult on sõbrad-tuttavad sageli küsinud - Muhumaa on ju nii kaugel, kuidas sa viitsid sinna kogu aeg sõita!? Kõik siin elus on suhteline. Tallinnast Muhku jõudmiseks kulub meil koos laevasõiduga tavaliselt kaks ja pool tundi. Mitte väga palju rohkem, kui paljud meist kulutavad sõites igapäevast "piimaringi" liinil kodu-kool-töö-kodu, koos tipptunni vahepeatusega teele jääva kaubanduskeskuse toidupoes. Ütlen ausalt, mulle meeldib teistmoodi tegelikkus rohkem ja tee sinna ei ole nii pikk, kui vahel arvatakse, ja sellepärast võtamegi igal võimalusel ette just selle tee.

Kohe-kohe algav jõuluhooaeg tõotab harjunud dilemmat - kas osta, mida osta, kellele osta jne. Mis oleks, kui prooviks sel aastal teistmoodi, vanamoodi? Näiteks teeks ise piparkooke või prooviks kätt mõne põneva retsepti kallal. Või läheks metsa, kaasas needsamad piparkoogid ja soe jook ning külakostiks metsaasukaile kimp porgandeid. Luusiks veidi sihitult ringi, mõtleks mõne mõtte selgemaks ja leiaks üles kadunud hingerahu. Metsa aga jätaks hulk jalajälgi, argimured ning põlluveerde porgandid. Jõuluõhtul võiks aga külla tulla päris jõuluvana. Isegi siis, kui lapsed on juba suured, on ühest muhedast päris jõulumehest rõõmu kogu perele.

Alati võib olla põhjusi, miks tuleb olla rahul tegelikkusega ja lükata teistmoodi tegelikkuse otsingud edasi. Aga võtke aega, mõelge, mis on teile tegelikult tähtis, ning leidke oma teistmoodi tegelikkus, koht, kus aeg puhkab ja teil on mõnus olla.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:24
Otsi:

Ava täpsem otsing