Pipi vallutab Linnahalli

"Ei mingit kakskordkahte! Hoopis ohtralt komme ja pööraseid seiklusi!" lubavad tegijad neile, kes otsustanud minna vaatama ilmselt tuntuimat eesti lastemuusikali "Pipi Pikksukk".

Vaevalt leidub tänapäevalgi palju neid, kes ei teaks midagi kõige ebaharikumast, enesekindlamast, tugevamast ja naljakamast tüdrukust, kel aukartust äratavalt pikk nimi: Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimi tütar Pikksukk ehk lühidalt Pipi. Lisaks kõigele on ta ka pururikas ning elab täiesti üksi Segasumma suvilas koos oma hobuse ja ahvi, Härra Nilssoniga. Pipi kõrvalmajas elavate Tommy ja Annika elu muutub palju lõbusamaks sellest ajast peale, kui Pipi sinna kolib.

Üks põhjus, miks Marko Matvere võttis vastu pakkumise Pipi lugu lavastada, oli tema kiindumus sellesse tegelasse kui ühte kahest lemmikanarhistist (teine on samuti Lindgreni loodud Karlsson). Oluliseks pidas ta ka võimalust lastele lavastada. Kuigi Matvere legendaarset Estonia lavastust näinud pole, on ta kindel, et paljugi saab teisiti olema: juba algne libreto on ajale lihtsalt jalgu jäänud.

Astrid Lindgreni kirjutatud raamat korraldas oma ilmumisega aastal 1945 lastetoas revolutsiooni ning vallutas seejärel laste südameid põlvkondade viisi üle kogu maailma.

Samuti on Vinteri-Raudmäe muusikal olnud kaaslaseks mitmele põlvkonnale eesti lastele.

Estonia pikka Pipide nimekirja alustas Helgi Sallo, Linnahalli lavale jõudvas lavastuses on see Kadri Adamsoni kanda. Matvere lubab, et ees ootab igasugu üllatusi. Kas või juba sellepärast, et laval on hulganisti elus loomi, kelle käitumist ette arvata ei oska.

Muide, härra Nilssoni osatäitja tuli Moskvast, dresseeritud ahv liitus trupiga üleeile.

Autor: Ülle Hallik