Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Piret Reiljan
- 13. detsember 2006 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.PRIA toetus pole jõulukink
"Ma ei mõista, miks peab põllumees, käsi õieli, toetusi ootama. Selle asemel võiks piima ja muude põllumajandussaaduste hind lihtsalt õiglane olla," sõnas Läänemaal asuva Eesti suurima põllumajandusettevõtte Väätsa Agro juhatuse esimees Tiit Tuuleveski.Harjumaal Laagris köögivilja kasvatava ASi Sagro juht Kalle Reiter imestas, kuidas saakski lugeda arvestatavaks toetuseks neile laekunud 100 000 krooni, kui ettevõtte käive on 60 miljoni kandis. "Õnneks me polegi selle toetusega arvestanud, nii et minu poolest võiks see ka olemata olla," teatas mees.Küsimuse peale, kas toetuse eest võiks põllumehed oma perele näiteks puhkusereisi lubada, teatas Pärnumaa piimatootja Halinga OÜ juht Raul Peetson, et iga põllumees käib korra aastas soojamaareisil sõltumata toetustest. "Need, kes ei käi, on selles ise süüdi," arvas ta. Samas on Peetsoni sõnul naiivne arvata, et pärast toetuste jagamist ummistuvad reisibürood põllumeestest."Jõulukinkide tegemiseks on palk, mitte põllumajandustoetus," on konkreetne ka sigu kasvatava OÜ Pihlaka Farm juhatuse liige Peeter Pihlakas.Põlluharijad PRIA-lt saadud toetust investeerima ei tõtta. "Selle rahaga ei ole nii, et tuleb arvele ja hakkame kohe kulutama. Mina ei saa isegi kogu vajalikku väetist kätte toetussumma eest," ütles Pihlakas.Põllumehed viitavad toetustest rääkides Soomele, kus rahapakid on paksemad. "Soomlane saab hektari pealt ligi 8000 krooni, meie selle tulemuseni enne kuut-seitset aastat kuidagi ei jõua, kui üldse kunagi," märkis Pihlakas.Pindalatoetuse määrad hektari kohta on tänavu siiski suuremad kui mullu - ühe nõuetekohaselt hooldatud hektari eest saab tänavu 660 krooni eelmise aasta 527 asemel. Põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust maksab PRIA mulluse 470 krooni asemel tänavu tervelt 837 krooni hektari eest.- Hetkel kuum
Olulisemad uudised
- TOP
- Merit Võigemast
- 6. mai kell 12:48
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 5. mai kell 3:00
- Suur lugu
- Polina Volkova
- 3. mai kell 3:00
- Uudised
- Martin Johannes Teder
- 29. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Marge Ugezene
- 21. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Stiine Reintam
- 24. aprill kell 3:00
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 27. aprill kell 14:00
- Saated
- Eget Velleste
- 29. aprill kell 12:07
Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Baltic Horizoni renditulust kadus kolmandik
Kinnisvarafond Baltic Horizon Fund teenis esimeses kvartalis 33% vähem renditulu ning fond langes kahjumisse.
Kinnisvarafond Baltic Horizon Fund teenis esimeses kvartalis 33% vähem renditulu ning fond langes kahjumisse.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Investeering iseendasse: kuidas juhina tööturul oma väärtust tõsta?
Tänapäeva konkurentsitihe tööturg nõuab juhtidelt pidevat enesearengut ja oskuste uuendamist. EBSi täiendkoolitusprogrammid pakuvad võimalust enda professionaalset väärtust tõsta, arendades samal ajal vajalikke oskusi, mis aitavad silma paista nii praegustele kui tulevastele tööandjatele. Programmide mitmekesisus võimaldab juhtidel spetsialiseeruda konkreetses valdkonnas, nagu finantsjuhtimine, ESG juhtimine või coaching.
Tänapäeva konkurentsitihe tööturg nõuab juhtidelt pidevat enesearengut ja oskuste uuendamist. EBSi täiendkoolitusprogrammid pakuvad võimalust enda professionaalset väärtust tõsta, arendades samal ajal vajalikke oskusi, mis aitavad silma paista nii praegustele kui tulevastele tööandjatele. Programmide mitmekesisus võimaldab juhtidel spetsialiseeruda konkreetses valdkonnas, nagu finantsjuhtimine, ESG juhtimine või coaching.