Saksa majandus mõõnast üle

Eelmisel aastal oli Saksamaad külastanud jõuluvana lahke. Tema kingikott oli täis häid uudiseid. Ifo Instituudi ärikliima indikaator, 7000 ettevõtte küsitlustel rajanev igakuine näitaja, jõudis mullu kahe Saksamaa ühinemise järgsesse kõrgpunkti.

Pärast aastaid suhtelist paigalseisu kasvas Saksa majandus 2006. aastal ligi 2,5% aastas ning 2007. aastal peaks kasv jääma pärast käibemaksu 3protsendilist tõusu 2% kanti.

See tähendab häid uudiseid kogu Euroopale. Muidugi oleks ilmne liialdus pidada Saksamaad Euroopa kasvumootoriks, sest riigi majanduskasv jääb alla eurotsooni keskmise. Ometi on Euroopa suurima majanduse käekäigu paranemine kergendus, sest 1995-2005 oli Saksamaa majanduskasv, kui Itaalia välja arvata, Euroopa Liidu madalam. Nii et kui USA majandus paistab jahtuvat, siis Atlandi ookeani teisel kaldal näib tsükkel olevat tõusul.

Saksamaa on maailma suuruselt teine eksportöör. 2005. aastal kasvas Saksamaa eksport 6,9% ja mullu juba 11,2%. Kuid ka kodune investeeringunõudlus on kasvamas. 2006. aastal tõusid investeeringud seadmetesse 7,7% ning üldised investeeringud kerkisid 5%. See toob uusi töökohti.

Häda on küll selles, et tsükli pöördumist ei või veel vaadata kui märki Saksa majanduse strukturaalsest tervenemisest. 1970. aastast alates on Saksamaa majandustsüklid olnud üllatavalt regulaarsed: neid iseloomustab aeglustumine iga aastakümne esimeses ja kasv teises pooles.

On vara ennustada, kas Saksamaa suudab sellest mustrist välja murda. Siiski on põhjust arvata, et Saksamaa majanduse tõus hetkel kestab. Ja kui veidi õnne ka on, jätkuvad head ajad Saksamaa ja kogu Euroopa jaoks aastakümne lõpuni.