Börsitõus matkib kinnisvaraturgu

ÄP 18. jaanuar 2007, 00:00

Kui otsida praeguse börsitõusu stsenaariumile analoogi, siis võiks selleks olla meie kinnisvaraturul toimuv, ütleme, alates aastast 2005. Ainult selle vahega, et kinnisvarabuum algas varem, kuid börsil toimuvad protsessid on see-eest kiiremad, kuna tehingute alusvara on tükk maad likviidsem.

Mis kinnisvaraturul on juhtunud või on juhtumas kolme-nelja aasta jooksul, mängitakse börsil läbi aasta-paariga. Ja siis, näiteks aasta pärast, tuleb juba uusi prognoose teha.

Arvame, et senikaua jätkab Tallinna börs tõusu, mis läheb mingi aja pärast üle stagneerumiseks. Ehk teisisõnu, praegu kraabitakse veel viimanegi raha kokku, et aktsiaid juurde osta, aga niipea aktsiaid maha müüa ei kavatseta.

Sest Eestis pole silmapiiril head alternatiivi, kuhu raha edasi investeerida. Kinnisvararong on selleks ajaks kindlasti läinud. Optimistliku investori sisetunne ütleb, et uusemissioone võiks rohkem olla. Börs elab üle renessanssi.

Ent miks arvame, et ei kordu 1997. aasta stsenaarium, palavikuline tõus on ju sarnane? Muus on olukord siiski erinev. Toona ajendasid languse välisinvestorid, kes tajusid olukorra pöörasust.

Õpikunäide on siin Ernesto Preatoni, kes asus oma positsioone likvideerima juba siis, kui turg veel tõusis. Täna välisinvestorite lahkumist märgata pole, pigem vastupidi, nende raha katab peaaegu poole börsiaktsiatest.

Kohalikud investorid on loodetavasti meelde jätnud, et laene ei ole kasulik aktsiate alla panna. Ehkki eluasemelaenu võis toona saada praeguses mõistes hirmkõrge protsendiga, rändas see tavaliselt börsile - miks ehitada üks maja, kui veidi aja pärast saab ehitada kaks. Samuti ei ole täna levinud aktsiate repotamine - seniste aktsiate tagatisel uute aktsiate ostmine. 1997 oli repo pea igamehe arsenalis.

Ka astusid enda kehtestatud reeglitest üle kommertspangad, kui ei asunud panditud aktsiaid realiseerima - see tegi languse ainult järsemaks.

Last but not least, Eesti majandus on mitu korda tugevam kui kümme aastat tagasi. Börs teeb tagasi 2005. ja 2006. esimest poolaastat, mil majandus kasvas juba vingelt, kuid see teadmine börsile veel ei jõudnud. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige, mis peaks investoritesse sisendama suuremat turvatunnet, vähendama poliitilisi riske.

Aga mis siis, kui ilmateade ütleb, et kõikjal on päiksepaisteline ilm, aga minu õuel sellegipoolest sajab? Siis ennustajad eksisid.

Kuid kõiki poolt- ja vastuargumente arvestades tasub hetkel ikkagi börsile investeerida. Trend on tõusev ja tõenäosus, et just nüüd algab langus, väike.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing