Altvee: Tallinki laevad ehitatagu Eestis

Piret Reiljan 22. jaanuar 2007, 00:00

Intervjuu SEB Eesti Ühispanga juhi Mart Altveega.

Poliitikud lubavad ja tööinimesed nõuavad üha järsemat palgatõusu. Milleni see viib?

Viimaste aastate kiirel palkade kasvamisel on olnud mitu allikat: väga hea olukord välisinvesteeringutega, väga hea olukord laenuturul ning loomulikult odav tööjõud. Nüüd tekib küsimus, mis on järgneva 15 aasta kasvutegurid. Väga oluline on leida sektorid, kus oleme piisavalt tublid, et välisinvestoreid ka edaspidi siia meelitada. Jätkuva edu saavutamisel muutub oluliseks kohalike ettevõtjate, teadlaste ja poliitikute veelgi parem omavaheline koostöö.

Tooge mõni näide, kus koostöö oleks edu võti.

Võtame näiteks Tallinki. Laevad, mis sõidavad Soome ja Rootsi vahet ning veavad korraga paari tuhandet reisijat, vajavad hulka teenuseid. Seda, kellelt neid teenuseid osta, ei otsusta enam Soome või Rootsi endine tippjuht ja see omakorda teeb ärevaks iga sealse ettevõtja, kes seni on neid teenuseid osutanud. Peaksime mõtlema, kuidas kasutada niivõrd suurt tehingut nagu Silja Line'i ostmine Tallinki poolt ära ka teiste Eesti ettevõtete jaoks.

Mida arvate välistööjõust kui paljude ettevõtjate viimasest õlekõrrest?

Kui tahame iga hinna eest kiire majanduskasvu jätkumist, on välistööjõu sissetoomine õigustatud. Mulle eraisikuna meeldib samas Eesti hõre asustus ja et saab sõita ka metsateed mööda, mitte pole üksnes küla ja linn üksteises kinni. Kui me ei taha välistööjõudu sisse tuua, tuleb keskenduda neile aladele, milles ainus lisandväärtuse loomise võimalus pole odav tööjõud, vaid ka oskusteave ja tehnoloogia. See ei ole tõenäoliselt lihtne muutus, kuid on teostatav.

Eraisikud ägavad laenude all. Mis toimub ettevõtete laenuturul?

Mulle teeb muret, et eelmisel aastal kulutati kogu ettevõtetele antud laenudest üle poole kinnisvarale. Kokku andsid Eesti pangad 12 kuuga ettevõtjatele välja umbes 32 miljardi eest laene ja sellest 18 miljardit paigutati kinnisvarasse. Lühiajaliselt on see tore, aga kas selline käitumine ka pikaajalise edu tagab, on iseküsimus. Järgmine küsimus on see, mis saab siis, kui kinnisvaraturg enam ei kasva. Kui veelgi sügavamale vaadata, võib küsida, mis on poliitikud teinud selleks, et kapital, mis meie kinnisvaraturult on teenitud, jääks Eestisse, mitte ei otsiks kiire kasumi teenimise võimalusi välismaal.

Kuhu peaks selle kapitali Eestis suunama?

Kui oleks rohkem projekte teistes sektorites (lisaks kinnisvarale - toim.), siis ei peaks muretsema ei kodumaiste ega välisinvestorite kahaneva huvi pärast meie riigi vastu. Toon taas Tallinki näite. Mõni kuu tagasi lasi Tallink Helsingis vette järjekordse laeva. Laeva ehitamine andis Soomes aastaks tööd umbes 600 inimesele. Kui lisada allhankijad, siis tõenäoliselt 2000-3000 inimesele.

Küsin iseendalt ja teistelt majanduselus toimetajatelt, kui palju me oleme ära teinud selleks, et mõni järgmine laev oleks ehitatud Eestis. Unistuse asemel võiks see olla täiesti teostatav eesmärk.

Millised võimalused meil veel kasutamata on?

Tunnen muret nende kommentaaride pärast, mis on öeldud ärisuhete kohta Venemaaga. On mõista antud, et Venemaa osakaal meie ekspordis on nii väike, et sealne turg polegi eriti oluline. Minu arvates peaks hoopis vaatama, mis on sealse turu potentsiaal ning kas just see, et Venemaale eksportimise osakaal on väike, pole probleem omaette.

Me räägime, et Eesti majandus on näoga lääne suunas ja oleme selle üle uhked. Huvitav, et kõik teised lääne poolt vaatavad näoga hullusti ida poole. Kas meie oleme ainukesed targad? Mina arvan, et Venemaa on nii suur turg, et meie ärimeeste jaoks on seal jätkuvalt palju võimalusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing