Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Haisutekitaja on tuvastamisel

Rein Raudsep 22. jaanuar 2007, 00:00

17. jaanuari Äripäev tunneb oma esikaaneloos ja juhtkirjas muret Muugal aeg-ajalt leviva ebameeldiva lõhna pärast. Ka Keskkonnaministeerium on veendunud probleemi tõsiduses ega ole lihtsalt käed rüpes istunud. Nagu enamikes Euroopa riikides on meil olemas välisõhu seadusandlus. Iseküsimus on meil tegutsevate ettevõtete kultuur ja sotsiaalne vastutus keskkonnaprobleemide lahendamisel. Ilmekalt näitab seda Muugal tekkinud olukord, kus ettevõtted lükkavad haisutamise süüd naabri kaela.

Kaaneloo autor leiab, et kallis "seiresüsteem" on muretsetud ilmaaegu. Lubage mul palun veidi asja selgitada.

Esiteks vajavad korrigeerimist paar faktiviga. Phare abiprojekti raames tarniti õhukvaliteedi juhtimis-, mitte seiresüsteem. Neil kahel on oluline vahe. Riiklik välisõhu seiressüsteem annab andmeid välisõhu kvaliteedi kohta, mida kasutatakse asjakohase juhtimissüsteemi töös. Ja seiresüsteem on vaid üks osa kogu välisõhu juhtimissüsteemist.

Juhtimissüsteem hõlmab kogu Eestit. Phare projekti raames tarniti kõnealuse juhtimissüsteemi tarvis erinevaid mõõteseadmeid välisõhu kvaliteedi hindamiseks ning tark- ja riistvara välisõhu saastatuse tasemete modelleerimiseks. Lisaks hõlmab juhtimissüsteem ühtset õhusaaste heitkoguste andmebaasi, milles on andmed nii liikuvate (transport) kui paiksete saasteallikate kohta.

Süsteemi kaudu saadud andmeid ja analüüse kasutatakse ka Euroopa Komisjonile aruannete koostamisel. Mingit spetsiaalset "haisu tuvastamise imeseadet" Phare abiprojekti raames ei tarnitud, ega ole ka kunagi lubatud. Küll on tänu süsteemile võimalik tuvastada võimalik saastaja, kuid esmalt vajab süsteem täpseid sisendandmeid saasteallika erinevate parameetrite osas.

Õhukvaliteedi juhtimissüsteemi on praegu edukalt kasutatud Kohtla-Järve piirkonnas analoogse probleemi lahendamisel. Muuga kandis ei ole süsteemi aga veel rakendatud. Üheks põhjuseks on see, et Muugal puuduvad pikaajalised seireandmed probleemsete ühendite kohta. Uute mõõtmiste ja modelleerimist hõlmavate uuringutega alustati Muugal juba eelmisel aastal ja hetkel on need käimas. Enne lõpparuande valmimist on ennatlik tulemusi hinnata. Lõpparuanne Muuga piirkonna kohta valmib veel sel kevadel, mille tulemusel peaksid selguma konkreetsed ebameeldiva lõhna tekitajad.

Tänaseks on Muugal teostatud välisõhu saastatuse taseme mõõtmised liikuva õhulaboriga ja passiivsete proovivõtjatega väävelvesiniku ja lenduvate orgaaniliste ühendite osas. Välisõhu saastatuse tasemete põhjal modelleeritakse saasteallika asukoht ning seejärel võetakse õhuproovid konkreetsest saasteallikast.

Muuga sadama territooriumil ja selle piiril tehakse välisõhu pidevseiret neljas mõõtejaamas. Mõõdetavate komponentide valiku aluseks on ettevõtetele väljastatud saasteload, mis käsitlevad traditsiooniliste produktide nagu toornafta ja autokütused käitlemist. Seejuures näitasid seirejaamade andmed keemiliste ühendite suhete olulist muutust, mis viitab sadamat läbivate naftaproduktide olulisele muutumisele.

Ühelt poolt võib tegemist olla varasemast erinevate leiukohtade toornaftaga või siis täiesti uute produktidega nagu masuut või mitmesugused kemikaalid. Samuti näitasid pistelised mõõtmised, et piirkonna välisõhus levivad saasteained, mis nö traditsiooniliste naftasaaduste käitlemise puhul esindatud pole.

Kuna ühte või mitut konkreetset rikkujat, kelle karistamine lahendaks kogu õhuprobleemi piirkonnas, ei ole, tekib kogu ebasoovitav situatsioon väga mitme terminali koosmõju tulemusel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing