Kihutavale rongile tuleb ka täna peale hüpata

Üks on kindel- ettevõtjal või sellega tegeleda soovival inimesel, kellel on tahe ning eesmärk, omavad Äripäeva arvates täna kõiki ressursse, et oma unistuste täheke taevast alla tuua, kuigi ettevõtlusrongile hüppamine on täna tiheda konkurentsi tõttu mõnevõrra raskem kui 1992.

Kui Mart Laari valitsus 1992. aasta lõpus ametisse astus, asuti riiki suunama liberaalsele majandusteele.

Oli jällegi õnne, et oli Laar, kes juhtumisi oli lugenud Milton Friedmanni teoseid, ja targad nõunikud, kes tegid riigi juhtidele puust ja punaselt selgeks turumajanduse põhimõtted.

Ei saa mainimata jätta ka Tiit Vähi panust, kelle vahevalitsus võttis vastu hulga ebapopulaarseid otsuseid, mis sillutasid teed paremale Eestile.

Peame tänulikud olema lihtsale ning madalate maksudega süsteemile, mis on läbi aastate olnud investoritele argumendiks oma raha paigutamisel meie riiki. Firmad ootavad ka täna sellise olukorra jätkumist - süsteemi või meeskonda, mis toob edu, ei ole mõtet muuta. Kehtib see nii äris kui ka spordis.

Ettevõtted, kes on alustanud oma äridega 1991. aasta viimastel kuudel või 1992, on näinud kõike. On raske ette kujutada karmimaid aegu, kui oli tollal.

Viisteist aastat on numbriliselt pikk aeg, kuid möödunud on see kiiresti. Ka ettevõtjate mälu kipub kiiresti tuhmuma. Alles see oli, kui polnud kütust, mida paaki valada, defitsiit toiduainetes sundis inimesi mõtlema ja tegutsema naturaalmajandusele iseloomulikult jne.

Karastus, mis on aastate jooksul saadud, aitab edasi liikuda. Firmad, kes tänaseni vastu on pidanud, kuuluvad kahtlemata ettevõtluse raudvarasse. Täna läheb enamikul meist hästi, kuid on ka puudusi.

Nagu mainis usutluses Väino Kaldoja, keskendutakse täna liialt negatiivsetele aspektidele, kuigi tegemised kulgevad edukalt.

Selle asemel, et üksteisega võidelda, tuleks leida sarnastes sektorites tegelevatel ettevõtetel ühisosa ning teha koostööd, sest Eesti on väike ning maailmaturu tõmbetuultes on üha raskem konkurentsis püsida, eriti välisturule enamiku oma toodangust eksportivatel tootmisettevõtetel.

Teiseks aspektiks, mis võtab riigimootoril tuure vähemaks, on ideede kriis. Raha justnagu oleks, aga kuhu see investeerida?

Poliitikutele ka soovitus - kui pole häid ideid, siis pole neid mõtet ka vägisi genereerima hakata.

Kui ei osata midagi teha, siis tuleb mõnikord lasta asjadel omasoodu kulgeda, mitte lauslollustega lühiajalist populaarsust võita.

Autor: ÄP