Jäätmete taaskasutamine on küll nõue, ent seda teha on ka tulus

Ketlin Priilinn 31. jaanuar 2007, 00:00

Eesti Pandipakendi turundusjuhi Birgit Tolmanni sõnul näitavad uuringud, et aastas tekib ühe inimese kohta 425 kg ehk viis 800-liitrist konteineritäit olmejäätmeid.

"Ühe keskmise eestimaalase olmejäätmetest moodustavad aga omakorda 20-30% pakendijäätmed," selgitab Tolmann. "Sõltuvalt elustiilist võib mõnel inimesel pakendite osakaal jäätmete hulgas olla valdav. Aastas tekib Eestis ligikaudu 140 000 tonni pakendijäätmeid."

Tolmann kinnitab, et pakendite taaskasutusse suunamisega on võimalik loodusressursse olulisel määral kokku hoida.

"Näiteks ühe alumiiniumpurgi valmistamiseks kulub sama palju energiat kui 20 purgi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist," ütleb ta. "Nii nagu poes käies näeme, on plastpudel järjest enam klaaspudeleid turult välja tõrjumas. Klaasi peetakse aga kõige loodussõbralikumaks materjaliks, mille toormeks on liiv."

Tolmann selgitab, et uuringute järgi on plastmaterjalide kasutamine viimase 50 aastaga suurenenud ligi 2000 protsenti.

"Eesti Pandipakendisse toodud plastpudelitest tehakse graanulid ning seejärel suunatakse materjal taastootmisesse, mille tulemusena valmivad näiteks fliisid ja sukkpüksid," märgib Tolmann. "Plekkpurke toodetakse alumiiniumist, mille kättesaamine maavarana on üsna ressursimahukas. Taaskasutada on alumiiniumi aga joogipakendimaterjalidest kõige lihtsam."

Tolmann soovitab poes sisseoste tehes vältida ülepakendamist ning eelistada väikestele pakenditele suuremaid. "Võiksime eelistada Eestis valmistatud tooteid, mille transportimiseks kulub vähem kütust ning eraldub vähem saasteaineid," leiab ta.

ASi Plastitehas tegevusala on Eestis kogutud ja kasutatud plasttaara - joogipudelid, karbid, kastid, tünnid ja kilekotid - ning tööstuslike plastijäätmete ümbertöötlemine sekundaarseks tooraineks.

"Joogipudelid saabuvad meile peamiselt Eesti Pandipakendist," selgitab Plastitehase juhataja asetäitja Tarmo Vaik. "Need siis pestakse ja purustatakse. Helvestatud PET-pudelid müüme peamiselt Hiinasse, kus neid kasutatakse tekstiilitööstuse toorainena."

Kilematerjali kogub Plastitehas peamiselt kauplustest, hulgiladudest ja teistest tööstusettevõtetest, kus kilejääke tekib.

"Kogutud kile sorteeritakse liigiti ja värvide järgi," räägib Vaik. "Pärast seda kile purustatakse, pestakse ja granuleeritakse." Tarmo Vaik lisab, et kilegraanuleid müüakse peamiselt Eesti ja Läti tootjatele.

Kolmanda liigina nimetab Vaik plastkaste, -torusid, -ämbreid jmt. "Need purustatakse võimsate purustusseadmetega ning suures osas samuti granuleeritakse," märgib ta.

Vaik kinnitab, et Plastitehas hõlmab Eesti plastpakendite töötlemise turust 85-90%. "Meie koostööpartnerid on Eesti Pakendiringlus, Eesti Pandipakend, Pipelife, Norfolier, suuremad jäätmeveofirmad," loetleb Vaik.

Metallijäätmete utiliseerimine ja taaskasutusse suunamine on oluline tööstusharu, millest lõikab kasu nii metallifirma kui ka ühiskond.

ASi Kuusakoski käitlusteenuste osakonna juhataja Andrus Kasema sõnul on vanametalli kogumise aastane maht Eestis hinnanguliselt 450 000 tonni musta ja 25 000 tonni värvilist metalli.

"Selline kogus tekib tööstusest tootmisjääkidena, ehitus- ja lammutusfirmade tegevuse tulemusel, vanadest seadmetest ja autoromudest," räägib Kasema.

Vanametallist vabanemine on muutunud aasta-aastalt lihtsamaks. "Metalli kokkuostjad pakuvad kõikidele vanametalli transportimiseks võimalust laenata tasuta vanarauakäru," ütleb ta. "Samuti laenatakse metalli kogumise konteinereid või käivad spetsialistid kohapeal objekte demonteerimas ja lammutamas."

Kasema selgitab, et ettevõtte osakondades toimub kogutud metalliliikide sorteerimine, ladustamine ja transport terminalidesse.

"Vanametalli esialgne töötlemine toimub kogumisplatsidel kohapeal," märgib ta.

"Töötlemise alla kuulub metallide lõikamine, puhastamine mittemetallilistest osistest. Autoromude, õhukese pleki ja segamaterjalide töötlemiseks kasutatakse metalliveskit, mis purustab metalli sobiva suurusega tükkideks, eraldab prügi ning eri liiki värvilised metallid," iseloomustab Kasema. "Näiteks meie Tallinna osakonnas oleva metalliveski võimsus on ligikaudu 60 tonni tunnis," ütleb ta. "Aastas töötleb veski 80 000 tonni vanametalli."

Varutud teras transporditakse üldiselt Eestist välja, peaasjalikult tehakse seda laevadega.

"Ühekordne laevatamiskogus võib olla kuni 40 000 tonni," selgitab Kasema. "Vanametalli ostjad on suured terasesulatajad üle maailma." Ta märgib, et sulatustehaste töödeldud materjalist valmistatakse metallitooteid ehitusele ja tööstustele. "Kuusakoski kliendid asuvad Türgis, Hiinas, Lõuna-Koreas, Indias ja USAs," loetleb Kasema. "Ekspordime ligi 95% kogutud vanametallist, 5% kasutatakse Eestis."

Andrus Kasema sõnul on vanametalli taaskasutamise puhul tootmise energiakulu maagi tootmisega võrreldes kuni 95% väiksem.

"Ühe tonni vanametalli taaskasutamisel hoiame ära umbes kolme tonni maagi kaevandamise," ütleb ta.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:26
Otsi:

Ava täpsem otsing