Sisearhitekt toetab kodu rajajat ideedega

Kui hirm valede valikute ees muutub liialt suureks, tasub nõu küsida spetsialistilt.Sisearhitekt on enamasti õppinud professionaal, kes aitab oma kodu loomisega tegelevatel inimestel teha õigeid otsuseid ning täide viia unistusi võimalikult lihtsalt ning ökonoomselt.

Seda, milline uus kodu välja nägema peaks, tuleks sisearhitektiga arutada juba ehitustööde varases etapis, sest terviklahenduse loomine vajab rahulikku plaanimist.

Sisearhitekt Anu Toom soovitab spetsialisti poole pöörduda juba siis, kui uue kodu või büroo rajamise unistus peas. "Kogu sisearhitektuurne projekt, sealhulgas valgus- ja helikaabeldusprojekt peaks juba siseviimistlustööde alustamiseks valmima. Mitte stiilis, et meil töö käib, mis me nüüd teeme? Kõik mõtted on vaja eelkõige joonisel põhjalikult läbi töötada ja kaaluda."

Kui sisearhitekt ja klient on omavahel üldistes asjades kokku leppinud ja tellija aru saanud, mida ta tahab ning mida sisearhitekt pakkuda saab, siis iga pisema asja puhul ühiselt omavahel nõu ei peeta. Sedasi on kliendil võimalik kõrvale jääda n-ö tööde tolmusemast poolest. See saab toimuda ainult olukorras, kus sisearhitekti ja kliendi vahel on tekkinud väga hea ja usalduslik õhkkond ning leitud ühine keel.

Koostöösuhteid sisearhitektiga reguleerib tavaliselt leping, milles sätestatakse projekti sisu. Lisaks pannakse sellega paika sisearhitekti töö maksumus. Tasu on enamasti kas tunni- või projektipõhine.

Anu Toomi arvates on soodsam, kui lepitakse kokku tervikprojekti maksumuses. "Head sisearhitekti tellida on loomulikult suur kulutus," nendib ta. "Samas on idee see, mida sisearhitekt müüb. Hea ruumiidee võib muuta teostuse tunduvalt paremaks."

Kõiki väljaminekuid kokku lüües võib kliendi võit tänu heale sisearhitektile olla päris suur. Lisaks muidugi emotsionaalne nauding. "See tunne, et hing korra vakatab ja suu jääb avali ning kostab vaid ahh! - just see ongi see "miski", mida sisearhitekt suudab pakkuda."

Eesti Sisearhitektide Liidu liikme, diplomeeritud sisearhitekti Kadri Tarbe-Pärtelpoja sõnul on projekti õnnestumise seisukohast oluline, et kõik asjad räägitakse omavahel avameelselt selgeks. "Kohe alguses tuleks leida ühine arusaam. Kollane on erinevate inimeste silmis väga erinev värv," nendib ta muheledes. "Et mõlemad osapooled kollasest sarnaselt aru saaksid, vaadatakse tööde alguses tihti ühiselt ajakirju ning katalooge - nii kujuneb ka sisearhitektile pilt sellest, mida klient ootab, mida eelistab. Ühiselt saadakse aimu sellest, milline lõpplahendus välja peaks nägema."

Suurima võimaliku probleemina toob Kadri Tarbe-Pärtelpoeg esile selle, et tihti ei räägi klient avameelselt oma võimalustest. "Materjalidele planeeritav summa tuleks samuti selgeks rääkida tööde alguses. Siis ei tule halbu üllatusi. Eestis on oma võimalustest avameelselt rääkimine kahjuks tihti tabu."

Nii Anu Toom kui ka Kadri Tarbe-Pärtelpoeg soovitavad klientidel rohkem usaldada spetsialisti. "Eestlased on tihti hästi eneseteadlikud ning usaldavad ainult iseennast," tunnistab Tarbe-Pärtelpoeg. "Tihti on sisearhitekt sunnitud tegema täpselt seda, mida klient ette kirjutab. Seeläbi aga jäävad rakendamata loomingulised võimed ning tihti sündimata parimad lahendused."

Sisearhitekt alustab üldjuhul tööd ruumiprogrammist: kuidas ja kellele ruum funktsioneerima peab. Annab nõu valguslahenduse suhtes, akustika, värvilahenduste ja viimistlusmaterjalide suhtes, korpus- ja disainmööbli suhtes, aknakatete suhtes kuni pisivormideni, aksessuaarideni välja. Ja kõike seda kätkeb endas TERVIK, mida sisearhitekt silmas peab. Valdav osa sisekujundajaid tegeleb minu mõistes aga dekoreerimise ehk kujundamisega - valib kardinad, köögimööbli, vaibad, padjad, aksessuaarid, mõne lambikese... Tervik ei ole alati eesmärk, tähtis on vaid hetke meeleolu. Samas usun, et leidub sisekujundajaid, kes alustavad kontseptsioonist, ruumiplaneeringust, arhitektuursetest mahtudest ja kel on ka vajalikke tehnilisi teadmisi mööbli projekteerimise, valgustuse ja akustika kohta.

Autor: Kaili Laansalu