Ülo Pärnits avab Hiiumaal kõrgkooli

"Lepingutele pole veel alla kirjutatud, kuid plaan on küll teha saarele kõrgkool ja aidata kaasa hariduse edendamisele," kinnitas Mainori nõukogu esimees Ülo Pärnits.

Esialgu tahab Mainor aastas koolitada kuni 30 inimest. Tulevikus on plaanis hakata pakkuma täiendkoolitust ja luua saarele keskkonnauuringute instituut. "Mõni läheb vabal ajal kõrtsi ja teine spordisaali. Kindlasti on saarel täisjõus keskealisi, kes tahaks vabal ajal käia koolis või õppida juurde lihtsaid oskusi ja tööks vajalikke teadmisi," rääkis Pärnits.

Hiiumaal õpivad üliõpilased esimesel aastal 10-12 õppejõu käe all üldaineid. Edasi jätkuvad õpingud vastavalt erialale ühes 10st üle Eesti asuvas Mainori õppekeskustes või Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Tehnikakõrgkooli 13 eriala hulgast saab valida tänu jaanuari lõpul sõlmitud kahe kooli ühiste kavatsuste protokollile.

Mainor loodab tulevikus koostööleppe sõlmida ka Eesti Mereakadeemiaga, et tuua saarele kalandus- ja keskkonnaerialad. "Need sobivad hästi jätkuks tehnikumi põhiharidusele," sõnas Mainori õppeprorektor Mati Õunapuu.

Mainor rahastab õppimist miljoni krooniga, kui omavalitsus ja riik teise juurde paneb. "Üks on kindel - kui selgub, et kohalikul omavalitsusel ei ole kaasatulemiseks ressurssi, siis me õppekeskust ei ava," lisas Mainori rektor Mati Lukas.

Hiiu maavanem Hannes Maasel tõi võrdluseks Gotlandi saare, kus kõrgkool on saanud regiooni arengumootoriks. Maasel meenutas ka aastatetagust katset rajada Hiiumaale IT-Kolledž, mis lõpuks tehti siiski Tallinna.

Maaseli hinnangul peaks riik toetama eelarveliste õppekohtade loomist, sest omavalitsusel napib raha.

Hiiumaa ärimees Ain Kullo oli skeptiline. "Üks segane kõrgkool tahab segast filiaali teha. Kõigepealt tuleb uurida, mis erialasid on vaja ja kas see inimene leiab pärast saarel tööd," sõnas ta.

Kõige tõenäolisemalt hakkab kool riigilt tulevikus rentima Suuremõisa lossi, kui senine haldaja Suuremõisa tehnikum 2008. aasta sügisel uude majja kolib.

Tehnikumi direktor Endel Lepisto ütles, et riigile kuuluv loss vajab investeeringuid 50-60 miljoni krooni ulatuses.

Mitmed hiidlased on teinud ettepaneku luua lossi haldamiseks sihtasutus.

"Kõige halvem variant on loss maha müüa ja tulevikus seda läbi plangu ja traataia vaadata," tõdes Lepisto. Talle meeldis rakenduskõrgkooli mõte väga. "Kui mitte kohe, siis kindlasti viie või kümne aasta pärast saab selgeks selle lisandväärtus."

Autor: Airi Ilisson