Triumfikaared Pariisi selgrool

Tegelikult on sel Prantsusmaa pealinna selgroo moodustaval joonel lausa kolm üksteisest enam-vähem võrdsel kaugusel asuvat (triumfi)kaart.

Louvre'i sissepääsu lähedal asub väike roosa Ratsaballeti triumfikaar, järgneb suur Triumfikaar ning La Defense'i linnaosas pilvelõhkujate vahel kõrgub Suur kaar. Hoolimata välisest sarnasusest ei nimetata viimast siiski triumfikaareks.

Louvre'i klaaspüramiidi ees asuv väike võidukaar rajati 19. sajandi alguses Napoleoni võidukate vägede auks. Sellest mitu korda suurem Triumfikaar püstitati paarkümmend aastat hiljem ning veelgi kõrgem Suur kaar valmis 1989.

Seetõttu paistavad Ratsa-balleti kaare all seistes kätte nii Triumfikaar kui ilusa ilmaga ka Suur kaar südalinnast eemal.

Kuulsaim neist kaartest on mõistagi massiivne Triumfikaar, mille seintele on kantud kümnete võidukate lahingute ning väejuhtide nimed. Samuti on kaarele raiutud stseenid kuulsatest lahingutest. Pärast I maailmasõda sängitati Triumfikaare alla Verduni lahinguväljal hukkunud tundmatu sõduri põrm, mõni aasta hiljem süüdati samas ka igavene tuli.

Triumfikaarel on trepiastmeid pea 300, üles saab ka liftiga. Poolesaja meetri kõrguse tahuka vaateplatvormilt avaneb Pariis täies hiilguses. Seejuures suundub Triumfikaart ümbritsevalt väljakult igas suunas kiirtena laiali tosin tänavat, tuntuim kannab nime Champs Elysees.

Seda Pariisi peamist avenüüd hakati rajama 17. sajandil, hiljem muutus Champs Elysees nn triumfiteeks. Just sealtkaudu toodi 1840. aastal Püha Helena saarelt tagasi Napoleoni põrm ning pärast Pariisi vabastamist Teises maailmasõjas korraldas kindral De Gaulle Champs Elysees'l võidumarsi.

Veidi alla kahe kilomeetri pika kastanitega ääristatud puiestee äärde jäävad nii Prantsusmaa presidendi residents kui 1900. aasta maailmanäituse paviljonideks ehitatud Suur ja Väike Palee. Isegi Champs Elysees'l asuv McDonaldsi keti söögikoht üllatab tänaval jalutajat uhke välimusega.

Champs Elysees'l on ka riiklikult tähtis roll, seda mööda liiguvad Prantsusmaad külastavad riigipead, seal peetakse sõjaväeparaade ning samal avenüül finišeerib ka velotuur Tour de France.

Pariisi kesklinna ajaloolistest hoonetest veidi eemal asuv La Defense oma moodsate klaashoonete, tunnelite, tänavate ja parkide rägastikuga on justkui väike koopia Manhattanist. Muide, Pariisi ümbritseva ringtee sisse ei tohtinudki pärast Teist maailmasõda pilvelõhkujaid ehitada, mis tingis La Defense'i kui kõrghoonete piirkonna tekke.

Keset La Defense'i kõrgub nüüdisaegne Suur kaar. See enam kui sajameetrise küljepikkusega ehitis on nii kõrge, et mahutaks enda sisse Pariisi Jumalaema kiriku. Vaid mõne aastaga valminud kaare mõlemas n-ö jalas on mitmekümnel korrusel bürood, konverentsi- ja näituseruumid.

Väljast marmori ja klaasiga kaetud Suure kaare tippu viib klaasseinaga lift. Katusel avanevad imelised vaated nii eemal asuvale kesklinnale kui pilvelõhkujatele.