Ain Seppik Hiiumaal valijatele kooki jagamas

Ootamatu lumetorm taandub Rohuküla sadamas kella poole üheteistkümneks tasaseks talveilmaks.

Hiiumaa praami St Ola pooltühjas baaris uurivad Läänemaa esikandidaadid Ain Seppik ja Tiiu Aro ning kolm noort keskerakondlast ajalehti. Noortel on ühtmoodi hambaklambrid ("Raudhamba-klubi!" naerab Seppik) ning noor kampaaniameister Jaan meenutab kangesti Sven Mikserit. Jaanile on seda korduvalt öeldud.

Potirohelistelt fliisjakkidelt ja jopedelt särab üleskutse "Vali Ain Seppik!". Kõrvallauas istub täitsa juhuslikult Falcki turvamees. Ta pole erakondlastega kaasas.

"Tohoh," imestab horoskoobini jõudnud Tiiu Aro. Nimelt selgub, et elus pettunud Kaksikud on samasugune vaatamisväärsus nagu puuris lumeinimene.

Seppikul soovitab päevahoroskoop end kokku võtta ja vahelduseks teistele loota. Muidu tekib otsustusvõimetus.

"Mõni hakkab ohjeldamatult reisima või viskleb nagu Liina Tõnisson siia-sinna," räägib

Seppik, et üle viie aasta ei tohiks keegi Riigikogus istuda.

Nelja aasta eest oli palju lihtsam - jäätee. Nüüd toob kahe saare ja mandri vahet tiirutav kampaaniameeskond kolmandat nädalat piletitulu Vjatšeslav Leedo laevafirmale.

Parajasti tuleb Seppik Anne Veski kontserdilt Haapsalust. Järgmisel varahommikul sõidab Tallinna ja pärast pronksmehe hääletust Anne Veski Saaremaa kontserdile inimestega kohtuma.

Hiiumaal on Seppikul sugulased. Oi kui raske oli omaaegsel õpilasmaleva rühma juhil esmakordsel saarekäigul Putkastes aastal 1973 korralik püsida! Kuid ta pidas vastu.

Endine sotsiaalminister, Keskerakonna ridades kandideeriv Tiiu Aro suundub külla Kärdla haiglale. Seppiku sõbrapäev kulgeb kolmes voorus. Kõigepealt hiidlastele lõuna Kärdla kohvikus Viiger, kohtumine pensionäridega ja Anne Veski kontsert.

Lõuna ajal piilub Kärdlas korraks päikene pilve tagant välja.

Ajalehes välja reklaamitud tasuta sõbrasöök on eelkõige pensionäridele, kes peaks mõnusa täis kõhuga edasi suunduma kõrvalmajakohtumisele kohvi jooma.

Paraku nii ei lähe. Viigris pole pooltki nii palju kohti, kui viskab sisse kõrvalmaja gümnaasiumi lapsi. Tunniga on kahe tunni peale arvestatud sada praadi otsas.

Keegi ilma ei jää, kuid pärast enam kolme prae vahel valida ei saa ning koduse pannkoogi vahetab välja jäätis.

"Sellist möllu pole ma varem näinud - hullem kui suvel!" hüüatab 15. aastat Viigris teenindav Riina.

Noored tunnevad Seppiku ära tasuta rohelise Kalevi šokolaadi järgi, millel on Seppiku pilt peal. Nad kisavad: "Seppik ruulib!" ning lubavad kindlasti valida.

Seejärel murrab Seppiku juurde pensionär Mare Kattel (69). Ta võtab valvesse ja raporteerib, et on Seppikut kümme aastat valinud. Mees, 90aastane ema ja kolm poega ka valivad.

"Kuidas see küll juhtuda võis, ma olin kümne aasta eest mundrimees, politseiameti peadirektor," jahmub Seppik.

Pensionäridega kohtumisele siseneb Seppik, tort süles. Esimese laua ääres kuulab tempokaid selgitusi omamoodi hallipäine tarkadekogu. Kuulatakse hoolega ning kõik valimislubadused lähevad märkmikku kirja.

"Mare, võta veel Seppik-torti," pakub tarkade klubi kõrvallauda, kui Seppik tunni pärast lahkub. "Juba võtsin. Lähen teen nüüd kodus kiluvõileiba," rehmab Mare vastu.

Õhtul tasuta Anne Veski kontserdil Kärdla kultuurimajas on saal rahvast täis. Kaks tasuta kontserdibussi, mis viivad ja toovad Hiiumaa eri otstest, kuulutas Hiiu Leht nädal varem välja.

Tasuta veiniklaasid tühjenevad enne esinemist kiiresti ja näksi jagub mõnusalt - valdavalt vanem generatsioon kiidab Seppikut, sest millal sa hing talvel siin Hiiumaal ikka muidu sellisele kontserdile saad.

"Saare rahvas tahab lihtsat meelelahutust. Suvel käivad igasugused tuurid, praegu pole neil midagi," teab Seppik. Tõsise miitingu ajad on möödas.

Autor: Airi Ilisson