Laulev revolutsioon otsib teed maailma

Eesti kinodes jooksva filmi esilinastusel Tallinnas Pimedate Ööde Filmifestivalil aplodeeris publik linateosele püsti seistes ning kolmapäeva õhtu seisuga oli filmi vaadanud 12 063 inimest. Võrdluseks, filmi "Müümise kunst" on vaadanud 7763 inimest. Siinsest publikuedust hoolimata ootab peamiselt just Euroopa ja USA vaatajale mõeldud film laia maailma jõudmist.

Esimene, pealtnäha lihtne lahendus on näidata filmi USA avalik-õiguslikus televisioonis ja loota, et see teeb piisavalt reklaami ka umbes aasta pärast müügile tulevatele DVDdele. Kuid see jätaks filmi ilmselt laiema tähelepanuta. Teine võimalus on minna filmiga kõigepealt kinodesse ja festivalidele, siis telesse ja seejärel müüa DVDsid - ning teha ka turunduskampaania. Tusty'd, kes panevadki parajasti kokku filmi turustusplaani, kalduvad teise võimaluse poole. Selleks tuleb leida filmile levitaja - mitte liiga suur ja samas mitte ka liiga tundmatu - kelle ülesandeks oleks saada filmile lepingud Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

James Tusty tunnistab, et filmi turustamine on pähkel, sest tegemist on dokumentaaliga ja paljudele ka kauge teemaga. Kuid ta usub, et kui inimesed kord juba kinno saada, siis lahkuvad nad sealt rahulolevatena. Et filmi muhedalt populariseerida, on mõte paluda mõnel tuntud eestlasel, näiteks Mart Laaril, seda USAsse tutvustama tulla. Peamiseks turustusstrateegiaks olekski pääseda meediasse, lihtsalt reklaamiklippide näitamine teles on kulukas ega tooks ka ilmselt huviliste horde tundmatu Eesti ajaloofilmi uudistama.

Filmi tootmine ise läks maksma 720 000 dollarit (ligi 9 miljonit krooni), millest 550 000 dollarit (ligi 7 miljonit krooni) koguti annetustest. Ülejäänud summa tuli praegu Tusty'de endi taskust, kes isegi maja tagatisel laenu võtsid.

Kokku hindavad režissöörid filmi hinda 1,2 miljonile dollarile (ligi 14 miljonit), mis on Hollywoodi standardite järgi odav, kuid tavalise dokumentaalfilmi kohta siiski kulukas. Vahe tuleb sellest, et 2003. aastal tööga alustanud Tusty'd tegid enda sõnul kõike tasuta ning leppisid ka meeskonnaga kokku, et nood teevad tavapärastest taksidest odavamalt ja saavad täispalga vaid siis, kui film raha sisse hakkab tooma. Enne, kui autorid honorari saavad, tuleb meeskonnale maksta ära 125 000 dollarit (1,5 miljonit krooni).

Filmi toetas ligi 80 inimest, suurimad annetajad olid eesti soost Silicon Valley riskikapitalist Steve Jürvetson ja Tallinna okupatsioonimuuseumi asutaja Olga Kistler. Oma panuse andsid ka kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus.

Eesti-poolne kaasprodutsent Allfilm sai oma töö eest filmi näitamise õigused Eestis ja ETV sai filmi tasuta näidata, sest andis autoritele kasutada oma arhiivid. James Tusty on aga pettunud, et Eesti firmad filmi toetamisest loobusid, kuigi nad mitmele suurettevõttele ettepaneku tegid. Tusty kuulis arvamusi, et Venemaal äri teha soovivatele ettevõtetele on sellise filmi avalik toetamine liiga ohtlik. Tusty sõnul võiks Eesti ettevõtted nüüd filmi maailma viimisel õla alla panna, sest see aitaks arendada turismi ning edendada ka ärikontakte üldisemalt.

Huvi filmi tegemise vastu tekkis abielupaaril aastaid tagasi Tallinnas Concordias õpetades. 2004. aastal mõistsid Tustyd, et kui nad ei filmi seda laulupidu, siis tuleb järgmine võimalus alles aastate pärast. "Nii tegimegi suurima vea, mida režissöörid saavad teha - hakkasime tegema filmi enne, kui meil oli selle tegemiseks raha," märgib James Tusty, kelle sõnul tema ja naise ajast kulus selle filmi tegemisele ainuüksi 2004.-2005. aastal tervelt kolmandik. "Sellest ajas peale oleme olnud miinuses," nendib ta.

Tusty ei taha siiski jätta muljet, et ta igati inspireerivat ettevõtmist kahetseb. "Me ei teinud seda filmi ärilistel eesmärkidel, vaid see on minu ja Maureeni isiklik sõnum," ütleb režissöör. Ta lisab, et film, mis räägib sellest, kuidas inimestes säilib soov vabaduse ja iseseisvuse järele ka kõige raskemates oludes, on maailmale pigem inspiratsiooniallikas. "Ja usun, et me saame ka oma raha tagasi," nendib ta lootusrikkalt.

James Tusty on 1981. aastal asutatud meediafirma Mountain View Productions president.

Mountain View Productions teeb aastas ligi 30 filmi, peamiselt reklaamfilme.

Klientide seas on näiteks Coca Cola, General Electric, Home Depot ja legendaarne pesapallimeeskond NY Yankees.

13 töötajaga ettevõtte aastakäive on 5-6 miljonit dollarit (60-71 miljonit krooni), firmal on peakorterid New Yorgis ja Atlantas.

Eestit esmakordselt 1986. aastal külastanud James Tusty isa tuli koos vanematega Eestist USAsse elama 1924. aastal.

Kuigi James Tusty peres eesti keelt ei räägitud - nii tema kümneaastasena Ameerikasse tulnud isa kui ka ta ise abiellusid ameeriklannadega - oli režissöör enda sõnul alati oma juurtest teadlik.