Ultima Thule kõigis varjundeis

Mari Hiiemäe 23. veebruar 2007, 00:00

Kontserdil näitab Ultima Thule enda kõiki värve ja varjundeid, mida publik selle ansambliga seostada oskab. "Ootame külaliseks keelpillikvartetti ning samuti näeb kontsertidel esinejaid, kes võiksid jääda praegu veel üllatuseks," lubab ansambli liider Riho Sibul.

Ultima Thule looming ei vaja enamikule eestlastest tutvustamist: kahekümne tegutsemisaasta jooksul on bänd suutnud luua palju omanäolisi tugeva sõnumiga laule, mis on jäänud kas fraasi või tervikuna kuulajate mällu pidama. Ilmselt on vähe neid, kes ansamblist üldse midagi ei tea.

Ansambli esimene suursolist Tõnis Mägi ütleb Ultima Thule kiituseks, et ärkamisaja algusesse sobinud laulud pole oma tähenduslikkust tänaseni kaotanud ning nende sõnum, mis oli omas ajas täpselt see, millest puudu oli, mõjub sama värskelt ka praegu.

"Aeg ongi see, mis asjad paika paneb," ütleb Mägi ja leiab, et kui 20 aastat hiljem kõlavad vanad lood ikka veel värskelt, võib need julgelt klassikaks liigitada.

Ansambli algusaegadest pärit lood "Turbatuli", "Vägev vähk" ning "Kassitapp" on inimestel meeles kui mitte esitaja ning autoriga seostatuna, siis vähemasti teksti või viisikatketena sama kindlalt kui põhiharidusega koolis selgeks õpitud ainekava. Selle vahega, et Thule laulusid pole keegi kunagi õpetanud ega peale surunud, kuulajad on need ise üles leidnud ning populaarseks kuulanud.

Nagu juubelikontsertidele kohane, kõlab Thule sünnipäeval läbilõige ansambli loomingu parimatest pärlitest läbi aastate.

Olulisel kohal on Erkki-Sven Tüüri ning Tõnu Kõrvitsa poolt keelpillikvartetile kohandatud lugudeblokk, milles sisaldub paremik bändi repertuaarist aastatel 1986-1994. See on salvestatud ka plaadile "Tuulatud Thule".

Samuti kantakse ette valik bändi hilisemast loomingust. Kindlasti kuuleb kontsertidel plaadi "Ingel ja Suli" nimilugu ning pala "Misiganes".

Kontserdi laulud on jagatud enam-vähem võrdselt kahe solisti - Riho Sibula ning Tõnis Mäe vahel, kellest viimane esitab koos Thulega sünnipäevakingiks bändile ning kuulajale ka mõne enda loo.

Ultima Thule praegune nägu ei erine oluliselt sellest, milline oli see ansambli algusaegadel. Nende lugudevalik käib ikka sügavaid ja tähenduslikke radu mööda ning nad ei ole alahinnanud ei ennast ega publikut.

"Mingite armastuslaulude kirjutamisega pole see bänd kunagi tegelenud," ütleb Toomas Rull, kes on Ultima Thule trummar olnud aastast 1991. "Laulude sisuks on olnud eksistentsiaalsed probleemid ning see elu, mis meid kõiki puudutab."

Rull arvab, et eks bänd ole saanud aastatega küpsemaks, nii nagu kõik aja möödudes natuke muutub, kuid sellele vaatamata tegeletakse põhiliinis ikka samade, tõsiste asjadega.

Tõnis Mägi lisab Thule praegust nägu kommenteerides, et uutes lugudes on näha rahunemist ning koos ansambli arenemisega on mängijate oskused läinud paremaks. "Selge on see, et rütmibluusi aeg, mis oli 20 aastat tagasi, jäi stiililiselt kitsaks," ütleb Mägi, viidates ansambli viimasele CD-le "Ingel ja suli", millel kõlab oluliselt teistsugune, ballaadilisem helikeel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing