15 aastat Riigikogu - seadused ja skandaalid

Taasiseseisvunud Eesti esimeses Riigikogus said koguni 8 kohta sõltumatud kuningriiklased, pooleldi pilaga ühinenud kirju seltskond, kes seadis oma ametlikuks sihiks monarhia kehtestamise Eestis. Neist otsustest, mis läksid monarhia põhimõtetega vastuollu, eemaldusid kuningriiklased hääletamises mitteosalemisega. Nii ei osalenud nad Mart Laari kinnitamisel peaministriks, sest ühes korralikus kuningriigis nimetab peaministri monarh. 1995. aasta valimistel ei ületanud rojalistid enam valimiskünnist ning rojalistide partei suri välja.

Riigikogu võttis vastu läbi aastate ühe enim poliitilist kõneainet pakkunud ja siiani Venemaa kriitikat esilekutsuva seadusandliku akti - välismaalaste seaduse, mis arvas võõramaalasteks kõik siin elavad isikud, kes pole Eesti kodanikud. Kõik enne 1. juulit 1990 Eestis elanud mittekodanikud loeti alalisteks elanikeks ning nad said automaatselt elamisloa. Eelnevalt saadeti eelnõu ekspertarvamuse saamiseks Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile (OSCE).

Juba 1993. aasta lõpul alanud võitlus Mart Laari valitsuse vastu iseloomustas ka kogu 1994. aastat. Septembris koguti Riigikogus piisaval hulgal hääli Laarile umbusalduse avaldamiseks. Talle pandi süüks riigi garantiid Lekto kartulitehase laenudele, segadusi relvaostudega Iisraelist ning saladuslikke rublatehinguid. Laar jäi aga veel nädalateks ametisse, sest areenile tunginud Eesti Panga president Siim Kallas kukutati Riigikogus peaministrikandidaadina läbi. Novembri alguses astus ametisse hoopis Andres Tarandi jõulurahuvalitsus.

Alguse sai ligi kümme aastat väldanud Eesti tee Euroopa Liitu. Aasta alguses jõustus Eesti ja euroliidu vahel sõlmitud vabakaubandusleping. Augustis ratifitseeris Riigikogu aga euroliiduga sõlmitud assotsiatsioonilepingu.

Sügisel vapustas ühiskonda lindiskandaal - selgus, et Edgar Savisaar oli siseministrina salaja lindistanud oma jutuajamisi teiste erakondade liidritega, abiks Urmas Sõõrumaa asutatud eradetektiivibüroo SIA. Savisaar ja Keskerakond lahkusid valitsusest ning Vähi moodustas uue kabineti.

Reformierakond tegi esimese katse vabastada ettevõtted tulumaksust, kuid see ei õnnestunud. Riigikogu jättis esimest korda ühe oma liikmetest - Heiki Kranichi - ilma saadikupuutumatusest (Kranichi suhtes algatati kriminaalasi süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises omaaegses Lääne-Eesti Pangas).

Riigikogu pani aluse tänaseni kestvale riigiametnike palgarallile, võttes vastu Riigikogu ja presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse, seades need sõltuvusse Eesti keskmisest palgast.

Tallinna kahtlased korteritehingud aastail 1993-1996 vallandasid valitsuskriisi ning peaminister Tiit Vähi esitas Riigikogule tagasiastumispalve. Enne seda oli Vähi avalikult kinnitanud Eesti Panga 10 miljoni dollari afääri, mis vallandas nüüd omakorda Siim Kallase isiku vastu keskendunud skandaali.

Et mitmed väiksemad kohalikud omavalitsused olid end lõhki laenanud ning sattunud sisuliselt pankrotiseisu, kitsendas Riigikogu kohalike omavalitsuste laenuvõtmise tingimusi. Euroopa Liidu riigipead otsustasid kutsuda Eesti liitumisläbirääkimistele.

Kevade hakul kaotas Riigikogu surmanuhtluse Eestis. Suvel jättis Riigikogu saadikupuutumatusest ilma Siim Kallase, kelle vastu esitati kriminaalsüüdistus 10 miljoni dollari kadumises. Ilmsiks tuli peaminister Mart Siimanni korteritehing, kuid tema tagasi ei astunud. Ähvardavaid äikesepilvi oma pea kohale kogus Riigikogus seoses Hoiupanga Daiwa afääriga hoopis siseminister Olari Taal, ent temagi jäi ametisse.

Aasta hakatuseks kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis sätestas, et ametiisikute korruptsiooni vältimise vahendiks on majanduslike huvide deklaratsioonide avalikustamine. Märtsis sai Mart Laar Riigikogult volitused oma teise valitsuse moodustamiseks. Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis võttis Riigikogu vastu negatiivse lisaeelarve. Sügisel sai aga Reformierakond oma tahtmise ning Riigikogu kinnitas uue tulumaksuseaduse, mis vabastas maksustamisest reinvesteeritud tulu.

Märtsis seadustas Riigikogu digitaalallkirja, mille ühe tulemusena saab praegu Riigikogu kandidaatide poolt digitaalselt hääletada.

Palgaralli jätkuks muutis aga Riigikogu taas tema enda ja presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadust, suurendades ametipalga arvutamise aluseks olevaid koefitsiente.

Parlamendisaalis pakkus palju kõneainet Edgar Savisaare foto, mille pihta tulistamist Mart Laar esimese hooga salgas, siis aga üles tunnistas.

Maapanga pankrotiasjaolude uurimiseks moodustatud Riigikogu komisjon leidis, et Eesti Pank oli Maapanga suhtes tegutsenud hilinenult ja ebaadekvaatselt.

Eesti Raudtee erastamisel ja elektrijaamade erastamiskatses mitmesse ämbrisse astunud majandusministri Mihkel Pärnoja sundis Riigikogu avalikkuse survel lahkuma. Presidenti ei suutnud aga Riigikogu valida ning taas pidi otsuse tegema valijameeste kogu, kes andis oma enamushääled Arnold Rüütlile.

Laari valitsuse viimaseks suurteoks sai Riigikogus läbisurutud ID-kaardi kohustuslikuks muutmine ning aasta alguses anti välja esimesed ID-kaardid. Nendega kaasnesid ka esimesed uued passid. Jõustus üks mahukamaid seadusandlikke akte, enam kui tuhande paragrahviga võlaõigusseadus, mis kujunes kõigi tsiviilõiguslike suhete aluseks. Kehtima hakkas karistusseadustik, mis tõrjus lõpuks välja 1961. aastast kehtinud ENSV kriminaalkoodeksi.

Ringhäälinguseaduse muudatuste kohaselt lõpetas Eesti Televisioon aasta algusest kommertsreklaami edastamise, ehkki pidanuks seda tegema juba juulist 2002. Aasta suursündmuseks sai aga Res Publica jõuline võit Riigikogu valimistel.

Riigikogu liikme palka hakati nüüdsest varasema nelja korra asemel korrigeerima vaid üks kord aastas vastavalt keskmise palga tõusule.

Septembris ütles rahvas jah-sõna Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga. Juhan Partsi valitsus pidi aga sel ajal äärepealt lõhki minema - selle ärahoidmiseks lepiti Rahvaliidu survel kokku, et Reformierakonna nõutud tulumaksu alandamine lükkub aasta võrra.

Eelmise aasta lõpul tehtud seadusemuudatusega jäi oodatud tulumaksu alanemine küll ära, seevastu aga suurendati maksuvaba miinimumi 1400 kroonini. Veebruaris tehti esimesed vanemahüvitise väljamaksed. Lisaks jõustus veel üks eelmise aasta lõpus tehtud oluline seadusemuudatus - äriühingute annetused erakondadele olid nüüdsest keelu all.

Aastat jäid raamima Eesti liitumised NATO ja Euroopa Liiduga. Euroliiduga ühinemine pani aga mässama Keskerakonna, mille juhtide passiivne suhtumine toimuvasse sundis mitmeid Riigikogu liikmeid erakonda vahetama.

Tulumaks langes 26 protsendilt 24 protsendile ja maksuvaba miinimum suurenes 1700 kroonini. Valitsuskoalitsioonis hõõgusid aga vaenusöed.

Kui veebruaris jäi Reformierakond nõusse väliminister Kristiina Ojulandi väljavahetamisega, siis aprillis ei tahtnud Res Publica kuidagi nõustuda justiitsministri Ken-Marti Vaheri väljavahetamisega, millele järgnes umbusaldusavaldus Riigikogus ja valitsuse vahetus. Ansipi aitas peaministriks Vaheri soov kehtestada korruptsiooniga võitlemiseks mõõdikud, millest Res Publica ei soovinud kuidagi taganeda.

Tulumaksumäär langes 23 protsendi peale ja maksuvaba miinimum tõusis 2000 kroonini.

Kogu aastat jäi iseloomustama aga hoopis Tallinnas Tõnismäel seisev pronksist sõdur, mis Riigikogus kuid pingeid üleval hoidis. Vaidlus päädis alles jaanuaris 2007 sõjahaudade seaduse vastuvõtmisega, kuid pronksmees seisab endiselt oma kohal.

Valimiste ootuses heitsid ühte Isamaaliit ja Res Publica. Taas käis riigikogule üle jõu presidendi valimine, valijamehed valisid presidendiks Toomas Hendrik Ilvese. Maadevahetustehingute avalikustamise tagajärjel maabus Riigikogu pingile nüüd juba endine keskkonnaminister Villu Reiljan.

Kagu-Eestis rahajagamise aktsiooniga vahele jäänud keskerakondlane Heimar Lenk avalikustas tahtmatult Riigikogu fraktsioonide vaikiva kokkuleppe, mille kohaselt anti algselt pensionireservi arvele minema pidanud 202 miljonit krooni parlamendis esindatud viiele erakonnale, kes võisid seda omatahtsi laiali jagada investeeringuteks koolidele, lasteaedadele, haiglatele jne.

Nagu hiljem selgus, on Riigikogu nn katuseraha jagamist praktiseerinud juba aastaid.