Borat Uuspõld läks Tartusse

Eesti Borat Jan Uuspõld seikles mööda maha müüdud ja võltsväärtusi väärtustavat Eestimaad Tartusse.

Kogu Eestit katvast jamast kahlab läbi Jan Uuspõld, kel saab pealinnas tolategemisest villand. Ta saadab kõik pikalt ning läheb Tartusse Vanemuisesse mängima Tammsaare näidendisse ehk päris teatrisse uue rolli järele.

Sketšidest koosnev lugu viib Jani läbi Eesti, kus ta tuntud inimesena huvi pakub. Üle reageeriv sõjaväelane, pildiskandaal, poliitikasse värbamise kampaania, edumudel, mille väärtuslikum osa on mersu, labiilsed looduslapsed, kahepalgeline maailmaparandaja on vaid osa palverännakul kohatud tegelastest.

Mis inimesi ei huvita, on päriselu Jan või tema tahtmised. Oluline ei ole ta mitte inimesena, vaid tema töö või maine. Sest pulli peab ju saama. Nii ei olegi oluline mitte sisu, vaid vorm ning Jani üritavad paljud enda huvides ära kasutada, olgu selleks matusekõne tundmatule Peetrile või vedamist ootav poliitikavanker. See Janile aga ei istu ning tee uue rolli järele on tegelikult tee eneseleidmiseni - kas teater on see, mida tema tahab, või on see publiku soov?

Inglise keeles freakshow' mõiste alla mahtuv etendus kestab teel Tartusse kolm päeva ning toob meelde Borati, Kasahstani saadiku Ameerikas, kes kodumaale väärtuslikke kogemusi kogumas käis.

Läbi tobedate-labaste ja kogemata sekka ka naljakate sündmuste irvitas kõike ameerikaliku üle. Sama tundub tegevat Jan, kelle halenaljakas ja absurdne teekond ääremaa pealinnast Eesti intelligentsi kantsi naeruvääristab kõike ümbritsevat võltsi - näiteks kahepalgelisi maailmavaateid, orjastavat ettevõtlust, tühiseid skandaale ja pealiskaudset ning hambutut meediat.

Parim karakter aga oli hoopis filmi ühe lavastaja Andres Maimiku kehastatud vinguva häälega saamatu baarmen. Väga ehe.