Raamatud

ÄP 02. märts 2007, 00:00

  • Kristiina Ehin
  • Huma 2006
  • 93lk
Teravmeelne, kohati pisut naiivne, siis jälle helgeimast helgem segu kirjaniku poolt tajutavast reaalsusest läbi fantaasiaprisma. Pangast saab kirik, mees sünnitab lapsi, televisioonis etendatav reality show on kui nõukaaegne parteikoosolek. Ehin hõljub inglina meie pea kohal ja teeb tähelepanekuid, mida me ise oma supi sees ulpides ei märka. Eriti meeldivad mulle tema uudisjutud, neis on eesti rahva muistsete lugude hõngu. Lugedes tuleb tore äratundmine, et eesti naiste-meeste suhete olemuses on kõik nii nagu viissada aastat tagasi. Ainus vahe on see, et mees ei tule enam põllult või metsast jahilt, vaid büroost ega vooli õhtuti mitte puulusikaid, vaid mängib arvuti taga sõjamänge.

Katri Soe

  • Richard Templar
  • Tänapäev 2007
  • 235 lk
Parim reegel, mis ma enda jaoks sellest raamatust leidsin ja mida nüüd hoolsalt praktiseerin, on reegel number 24: Jäta igasse päeva ruumi iseenda jaoks. Autor soovitab võtta iga päev kümme minutit ja sel ajal mitte midagi teha. Absoluutselt mitte midagi! Isegi mitte kohvi ei tohi sel ajal juua.

Üldiselt ongi tegemist n-ö terve mõistuse reeglitega, mida täites ei saa miski kuigi viltu vedada. Iseasi muidugi, mida kellegi teise poolt kehtestatud reeglite järgimine annab. Kasulikum on kindlasti oma peaga mõelda. Aga kui mõistus mõne koha peal otsa lõpeb, tasub üles otsida õige peatükk - isiklik elu, paarisuhe, pere või töö, lugeda läbi selle häda kohta käiv retsept ja tegutseda. Täiesti lollikindel!

Katri Soe

  • Karin Saarsen
  • SE&JS 2006
  • 288 lk
Rootsis elava eestlanna, tuntud ajakirjaniku Karin Saarseni autobiograafiline romaan "Poola suvi" ühest idüllilisest lapsepõlvesuvest, mille Saarsen veetis koos oma õega emapoolsete sugulaste juures Poolas. Millegipärast täiendab romaani Urmas Oti intervjuu autoriga, aga ega see ei sega.

Viimasel ajal on elulooraamatuid hakanud ilmuma nagu seeni pärast vihma. Võib-olla on see märk sellest, et üks oluline põlvkond on jõudmas oma maise rännaku lõpule? Põlvkond, kes oli II maailmasõjaga seotud ühiskondlike vapustuste tunnistajaks. Saarseni teos on nende seast üks elavama tekstiga, elus elulugu.

Elo Odres

  • Jennifer Vanderbes
  • Eesti Raamat 2007
  • 384 lk
Selles raamatus põimuvad palmikuks eri tüüpi teosed: reisikiri maailma lõpus asuvalt Lihavõttesaarelt, ajaloo- ja bioloogiaõpik ning lõpuks armastusromaan, mille tegevus leiab omakorda aset kahes eri ajastus ja kahe eri naisega.

1912. aastal rändab noor inglanna Elsa koos oma antropoloogist abikaasa ja vaimupuudega õega Inglismaalt Lihavõttesaarele. Hämmastav on ainuüksi kirjeldus sellest reisist, mis tollal vältas terve aasta.

1973. aastal saabub Lihavõttesaare taimestikku uurima biogeograaf Greer. Nagu arvata võib, põimuvad need kaks lugu lõpuks üheks.

Elo Odres

  • Katrin Himmler
  • Olion 2007
  • 222 lk
Kuidas saab kasvada igati korralikus ja lugupeetud perekonnas üles massimõrvar? Huvitav on see, et saab, ja seosed, miks see nii läheb, on ilmselged. Autor on üles kaevanud oma perekonna ajaloo - tuhninud arhiivides ja kuulanud veel elus olevate pereliikmete lugusid. Loo peakangelaseks on esinats ja massimõrvar Heinrich Himmler. On hämmastav, kui otseselt mõjutab ühe põlvkonna esindaja tegusid see, mis on juhtunud tema eelkäijatega kaks-kolm põlve tagasi. Nii et tegemist ongi kogu Saksa rahva looga 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani välja. Kuna see lugu autorit ennast lähedalt puudutab, on raamat ühe ajalooraamatu kohta üpriski emotsionaalne. Keda ajalookroonika ei huvita, võib läbi lugeda tulevaste natside peredes valitsenud suhteid puudutava osa. Soovitan kõigile, kes tahab mõista Saksa rahva hingeelu.

Katri Soe

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:28
Otsi:

Ava täpsem otsing