Kombijaam kütab ruume ja toodab elektrit

Elektri ja soojuse koostootmisjaamad ehk kombijaamade energeetiline kasutegur on väga kõrge, ulatudes 90-92 protsendini, mis tähendab, et kogu sellise jaama käitamiseks kasutatav kütus põletatakse suure kasuteguriga.

Kombijaama tööpõhimõte seisneb selles, et sisepõlemismootori küljes on elektrit tootev generaator. Kütusena kasutatakse harilikult gaasi.

Eralduv soojus suunatakse soojusvahetite kaudu ruumide kütteks. Suuremate jaamade puhul võib mootorit asendada ka näiteks katlaga ühendatud turbiin.

Kombijaamade soetamist pärsib ühest küljest nende suhteliselt soolane soetamismaksumus. Rusikareegel ütleb, et 1 MW suuruse võimsusega jaama hind ulatub 15 miljoni kroonini, 100 kW jaama maksumus algab 1,5 miljonist kroonist. Hind sõltub peamiselt jaama komplekteeritusest.

Teine põhjus peitub asjaolus, et praegu ostab Eesti Energia oma põhivõrku elektrit hinnaga 21 senti/kWh, mis ei kata väikeste elektritootjate kulusid, kui nad oma vajadustest ülejäänud elektrit sooviksid ühtsesse energiasüsteemi müüa.

Eestis Saksamaal Deutzi firmas toodetud elektri ja soojuse koostootmisjaamasid müüva ASi Masiner AG juhataja Aarne Schulbach kinnitab, et kombijaam tasub ennast siis ära, kui ettevõttel on jaamale anda püsivalt stabiilset baaskoormust.

"Kui selline jaam töötab vaid kaheksa tundi ööpäevas, siis venib tasuvusaeg üle kümne aasta ja siis pole selle soetamine loomulikult otstarbekas," nendib Schulbach. "Kui arvestame, et aastas on 8000 töötundi, siis viie-kuue aasta pikkuse tasuvusaja saavutamiseks peaks kombijaam olema töös vähemalt 6000-7000 tundi."

Schulbach märgib, et kui baaskoormus on optimaalne ja toodetav elekter ning soojus kulub ära oma ettevõtte tarbeks, siis tuleb energia firmale tsentraalsest süsteemist ostmisest odavamalt kätte, sest maagaasiga käitatavas kombijaamas toodetud elektri omahind jääb vahemikku 50-70 senti/kWh.

Tartumaal maitsetaimede ja kurkide kasvatamisega tegelev AS Grüne Fee on üks suuremaid elektritarbijaid Lõuna-Eestis. Tänu neljale ühemegavatisele gaasigeneraatorile toodab ettevõte 2/3 vajaminevast elektrist ise, kombijaam kütab ka kasvuhooneid.

ASi Grüne Fee juhataja Raivo Külasepa sõnul alustati kombijaama paigaldamist 1997. aastal ja toonaste maagaasi hindadega saavutati investeeringu arvestuslik tasuvus viie aastaga.

"Võiksime praegu ka rohkem elektrit toota, aga sel juhul poleks sooja enam kusagile panna," nendib Külasepp.

Kõige lihtsam kombijaam koosneb sisepõlemismootorist, mille võll on ajamiks elektrienergiat tootvale generaatorile.

Suitsugaaside jahutusel, mootori jahutusel ja õli jahutusel saadav soojusenergia kasutatakse küttesüsteemis. Ajamiks kasutatakse ka turbiine, mida toodetakse võimsustel alates 40 kW ja suuremad.

Peab arvestama, et vaid pideva protsessiga tootmine vajab 24 tundi ööpäevas soojust. Kui ettevõte ei vaja kogu toodetavat soojust, küll aga on tarvis külmutusseadmeid, siis on põhimõtteliselt võimalik soojuse asemel ka külma toota. See aga eeldab lisaseadmete paigaldamist.

Elektrit ja soojust eraldi tootes läheb üle 50% kütuses sisalduvast energiast kaduma ja seetõttu on nii elektri- kui ka soojatootjad sunnitud oma klientidele energiat müüma suhteliselt kõrgete hindadega.

Üks oluline tingimus koostootmisjaama kasulikkuse saavutamisel on selle aastane töötundide arv ja toodetud elektrienergia maksimaalne kasutamine - ettevõtte enda vajadusteks + müük.

Raske on meie kokkuhoidu tänu kombijaamale puhtalt rahasse ümber arvestada, sest siin on veel üks vahendaja - Energiaturu Inspektsioon nimelt, kes jagab saadava kasu n-ö tarbijate ja meie vahel ära.

Sillamäe SEJ tarbijatel on praegu energia hinnad odavamad kui mujal suurtarbijatel.

Elektrit Eesti Energia võrku tagasi müüa ei olnud siiani otstarbekas madala hinna tõttu.

Hind, mida siiani on pakutud, ei olnud meile atraktiivne, et elektrit rohkem toota ja ülejääk üldisesse võrku müüa. Oma võrgus elektrit kasutades võidame võrgu ülekandetasude ja võimsusetasu pealt. Lisaks veel koostootmise efekt, sest me müüme ka soojust.