India Bollywoodi filmid Hollywoodi omadest popimad

Bollywood on saanud oma nime Bombay ja Hollywoodi järgi ning vahel kutsutaksegi Bollywoodi Hollywoodi vaeseks vennaks.

Näiteks toodab Bollywoodi filmitööstus aastas kõige rohkem täispikki mängufilme, 2002. aastal valmisid rekordilised 1200 filmi. Ka on Indias maailma odavaim kinopilet - keskmiselt vaid 2,2 krooni -, samuti enim kinokülastusi aastas. Indias asub ka maailma suurim filmistuudio.

Filmid on enamasti kohalikus keeles ja subtiitriteta, kuid süžee mõistmisega suuremat probleemi ei teki, sest stsenaarium on ladina-ameerikalikule seebiseriaalile sarnaselt üsna etteaimatav ja laialivalguv. Väga palju kasutatakse ka inglisekeelseid väljendeid.

Tihti toimub filmi tegevus välismaal: Austraalias, Uus-Meremaal, Suurbritannias, Venemaal.

Bollywoodi filmid on populaarsed mitte ainult Hindustani poolsaarel, vaid ka ümberkaudsetes riikides, Lähis-Idas, Aafrikas ja Kagu-Aasias. India kogukondades üle ilma on hindi filmid noortele välishindudele ainsaks ühenduseks kodumaaga.

Kord istus Indias ekskursioonibussis meie kõrvalpingil Afganistanist pärit tüdruk, kes aeg-ajalt meile bussis näidatud filmi süžeed tutvustas ja olulisemaid kohti tõlkis. Kui uurisime, kuidas ta keelt oskab, vastas ta, et kuna tema kodumaal on india filmid äärmiselt populaarsed, pole hindi keelest arusaamine talle probleem.

Lääne inimesele on India filmid talumatult pikad - vähemalt kolm tundi -, lisaks peetakse vahepausi.

Filme iseloomustab tugev sentimentaalsus ja melodramaatilisus: tegevus toimub arvukates armukolmnurkades, leitakse kadunud sugulasi, naeruvääristatakse korrumpeerunud poliitikuid, elatakse kaasa lasteröövidele ning rahulolematutele lastevanematele. Filmi jooksul vahetatakse arvukalt tualette - saridest ultraminiseelikuteni, mida India igapäevases tänavapildis ei näe.

Iga ekraanile ilmuva paljastatud keha peale läheb saalitäis rahvast hullumiseni pöördesse: inimesed vilistavad, trambivad jalgu ja karjuvad - nagu vutimängu ajal.

Bollywoodi filme ei saa liigitada stiilide kaupa. Ühes filmis võib olla romantikat, komöödiat, põnevust, kaelamurdvaid trikke, muusikat ja tantsu.

Hindi publik tahab konkreetset lahendust ehk lahkuda kinosaalist kas naeratusega näol või siis halvemal juhul pisaratega silmis.

Hetke kuumemate teostega tasub Indias reisides kursis olla, sest kinotööstusesse puutuv on seal väga populaarne.

Valge inimene pakub India kinos huvi nii kohalikele filmihuvilistele kui ka kino töötajaile.

Valge inimene tekitab hindudes uudishimu ning meie vahtimine oli nii mõnegi jaoks põnevam kui film.

Kinoskäigu meeldejäävam osa oli ent seotud hoonest lahkumisega. Me ei suutnud kolmetunnist seebiooperit lõpuni vaadata ning üritasime kinomajast enne seansi lõppu lahkuda. Meid aga keelduti ootesaalist välja laskmast ja lahti läks suur trall: hindud jooksid treppidel üles-alla, kutsuti politseinik asju üle kontrollima, meilt võeti piletid ja suunduti nendega kinosaali poole.

Pooletunnise segaduse järel vaevus kino turvaülem palagani selgitama. Mõni aeg varem olid samas kinos valged inimesed lahkunud enne seansi lõppu, jättes saali pingi alla põrgumasina, et võimalikult palju hindusid teise ilma saata.

Ju kartsid hindud, et aastatagused sündmused korduvad taas.

Meid lubati tulema alles pärast seda, kui meie näod olid filmile jäädvustatud ja hotellist kinnitati kino juhtkonnale, et seal tõesti elame.

Autor: Eneli Ivask