Voldemar on voldemar

"Pealkiri "Voldemar" ongi kõige täpsem žanrimääratlus," ütleb lavastaja Merle Karusoo ning lisab, et näidendi laadi kirjeldamiseks ta õiget sõna leida ei oska. Kõlbaksid ka "panso" või "kivirähk", sest autorit ja tema kangelast ühendab mitu sarnast joont.

Poisikesena soovis Panso saada klouniks ja kirikuõpetajaks, need mõlemad poolused on tema sees olnud kogu aeg. Ka Kivirähka hindab Karusoo kui väga tõsist ja tundlikku autorit, kelle loomingut ainult naljaks pöörates ollakse pealiskaudne.

Kas tema looming on tulemusena pigem koomiline või pigem traagiline, sõltub viisist, kuidas kaks poolust kokku pannakse. "Aga mõlemad mehed hindavad minu meelest kõige kõrgemalt nende asjade kombinatsiooni," lausub Karusoo.

"Voldemari" tegevus toimub aastal 1955 Nõmme rongis, teekond Kivimäelt Balti jaama kulgeb reaalsuse ja kujutluse, tõsielu ja mängu hoos.

Noor Voldemar Panso sõidab oma lavastuse "Kuningal on külm" esietendusele, autori tahtel on temaga kaasas sõbrad - nii need, kes annavad algul sõrme, hiljem aga terve käe nõukogude võimule, kui ka need, kes uputavad oma elu viinasse. On õpetajad, kelle tööd Voldemar hiljem jätkab. On armastatu, kellest ometi mitte iialgi ei saa tema naist. On vanad ja noored näitlejad ning Voldemari isa, eriskummaline mees, kes ehitas oma kätega oreli ja tahtis aiavärava kohale püstitada kõrge kellatorni, mis näitaks aega tervele Nõmme rahvale.

"Kõik need inimesed on pärit Panso päevikutest," selgitab autor Andrus Kivirähk ja lisab, et nad on pisut veidrad ja naljakad nagu Panso isegi. Näidend on teatrimehest, kes sai selleks, kellena Eestimaa teda tunneb, segaste aegade ja teel varitsenud karide kiuste. "Muidugi pole see näidend üksnes Voldemarist," lausub autor.

Ülemöödunud aasta lõpul avanenud Voldemar Panso arhiiv on andnud võimaluse panna kirja dokumentaalsel algmaterjalil põhinev lugu. Kõik, millest see räägib, on olnud, samuti on loo tegelased olemas olnud. Paljud neist on lihtsalt näidendis üheks kokku kirjutatud.

Kuigi Merle Karusoo on ise tuntud dokumentalist, palus ta Pansost jutustava loo kirja panna Andrus Kivirähal.

"Panso teema on sedavõrd laiahaardeline, et selle ühte näitemängu kokku surumine oleks võtnud rohkem kui aasta," põhjendab lavastaja. Kiviräha poole pöördus ta aga seetõttu, et hindab kirjaniku teatritundmist ja armastust teatri vastu.

Teatriajalugu või Panso biograafiat käsitlevale lühikursusele pole Merle Karusoo arvates tulevasel vaatajal enne etendusele tulekut vaja minna.

"Teadmised on nagu need on ja kontekst on nagu ta on," selgitab lavastaja. Panso elas oma ajas nagu kõik teisedki tema ajal sündinud inimesed. Selle aja märgid kas on vaatajale tuttavad või mitte, ta kas tunneb seda aega või ta ei tunne ning selle aja teatrit eraldi tunda vaja ei ole.

Kas Panso õpilaseks olemine teeb "Voldemari" lavaletoomise kergemaks või raskemaks, Karusoo hinnata ei oska. Küll aga on ta kindel , et osalise ajakaaslasena on tal kindlasti kergem Panso aega tajuda kui neil, kes seda aega tagantjärele tundma õpivad.

Osades Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Mari-Liis Lill ja Viire Valdma.

Autor: Ülle Hallik