Timtšenko mõju naftaäris kasvab

Martin Hanson 29. märts 2007, 00:00

Putinile lähedal seisva isikuna ja enamikku Vene naftatransiidist juhtiva ärimehena kontrollib Timtšenko ka 70 protsenti Eestit läbivast naftast.

Ajalehe Kommersant andmeil hakkab Gazprom aasta teisel poolel sõlmima uusi transiidilepinguid nafta veoks sadamatesse. Naftaturu eksperdid arvavad, et muudatustest võidavad kõige rohkem Timtšenko ja tema firma Gunvor.

Šveitsis registreeritud Gunvori kaudu käib kuni kolmandik Venemaa naftaekspordist, mis teeb umbes 70 miljonit tonni aastas. Analüütikud hindavad selle äri suuruseks 25 miljardit dollarit.

Endine Eesti Raudtee arendusdirektor Raivo Vare ütles uute Gazpromi ekspordilepingute kohta, et on täiesti loomulik, et nafta müüki vahendav Timtšenko, kelle käes on suurem osa lepinguid, on võimupositsioonil.

"Raudteele ning Eestit läbivale transiidile on nende lepingute mõju kaudne, kuid see mõju on olemas. "Samas loetakse selles äris palju raha ning kindlasti ei hakata Eestist naftatransporti mööda suunama. Meil on väga hea geograafiline positsioon, meie sadamad on mõeldud suure süvisega laevade teenindamiseks, mis annab võimaluse viia naftat kaugematesse sadamatesse. See on võimalus, mida ei paku ei Primorski sadam Venemaal ega ka Läti ja Leedu sadamad," sõnas Vare.

Eelmise aasta lõpul vabastati ametist Gazprom Nefti tegevdirektor ja Gazpromi juhatuse aseesimees Aleksandr Rjazanov, kes oli pooldanud Gazprom Nefti iseseisvust. Tema asemele nimetatud Aleksandr Djukovi ajal alanud muudatuste tulemusena on Gazprom Nefti eksport koondatud eraldi firma Gazprom Export kätte. Seni tegeles Gazprom Nefti ehk oligarh Roman Abramovitši käest ostetud endise Sibnefti nafta ekspordiga Sibneft Oil Trade Company.

Raudteetranspordifirma Russian Estonian Rail Servicesi juht Ervin Hasselbach sõnas, et tema sooviks, et Eestit ainult rohkem ja rohkem Vene naftat läbiks.

"Gunvori mõjuvõim peaks Eestile positiivne olema ning kui Timtšenkol läheb hästi, siis peaks see ka kaudselt meie transiidiärimeest aitama," kinnitas Hasselbach.

Gunvori omanik ja tegevjuht on väidetavalt varjus püsiv endine KGB-lane Gennadi Timtšenko, kes on Peterburi Rossija panga üks osanikke.

Timtšenko on lähedalt seotud president Vladimir Putiniga, kellega ta on töötanud koos KGB 1. peavalitsuses, mõlemad on ka Peterburi judoklubi Javara-Neva liikmed.

Viimati Venemaa presidendiks kandideerinud Ivan Rõbkin väitis, et Timtšenko on Kremli "musta kassa" pidaja. Kohe pärast seda pöörati segi kõik tema kontorid, nagu ta Newsweekile tunnistas.

Timtšenko varjab ennast hoolega avalikkuse eest ja elab neljandat aastat luksuslikult Šveitsis.

Talle kuulub Genfi lähedal Lémani järve ääres enam kui ühehektarilisel krundil suur maja, mille väärtus hinnati 2002. aastal 11 miljonile dollarile. Ent suurt naftaäri juhtiva ärimehe nime ei leidu miskipärast tänavuses Venemaa 500 rikkaima edetabelis, mille lõpukünnis on 90 miljonit dollarit.

2004. aastal uuris Paul Volker Iraagi naftatehinguid ÜRO programmi "Toiduained nafta vastu" alusel. Šveitsi politseilt saadud andmete kohaselt jõudis ta järeldusele, firmad Gunvor International ja Gunvor Energy olid ostnud Vene firma Zarubežnefti kaudu kolm miljonit tonni odavat Iraagi naftat. Nafta edasimüümisega võisid nad Volkeri andmeil teenida umbes 125 miljonit dollarit, mis jagati Zarubežneftiga. Pärast Volkeri ettekande ilmumist kadusid Timtšenko andmed kõigist Genfi avalikest telefoniraamatutest nagu nõiaväel.

Gunvori peakontor asub Genfis Rue du Rhone'il. Kui ajakirjanikud on üritanud sealt Timtšenko kohta midagi teada saada, vastatakse tavaliselt vene keeles, et ta ei ole firmas oluline tegelane. Gunvori tegevjuhina mainitakse rootslast Torbjörn Törnqvisti. Rootsis ei teata temast suurt midagi. Küll on internetis andmeid kahe tema Rootsis tehtud tehingu kohta. Nimelt ostis ta mõni aasta tagasi kunstioksjonifirma Bukowski oksjonilt Konstantin Vešilovi maali, mis maksis 3,7 miljonit Eesti krooni. "Maal paigutatakse meie juhatuse ruumi Genfis, kuid edaspidi viiakse see Venemaale," märkis mees.

Teiseks on ta teinud Svenska Dagbladeti andmeil ühel aastal Rootsi hinnalt neljanda majaostu, kui omandas Rootsi kuulsa mäesuusataja Ingmar Stenmarki eksabikaasalt Ann Stenmarkilt maja, mis maksis 34,3 miljonit Eesti krooni.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing