Geodeetilised uuringud tuleb teha enne ehitamist

Pärast maaostu on järgmine samm projekteerimiseks vajalike lubade taotlemine ja projekteerimine.

Selle jaoks on vaja läbi viia geodeetilised uuringud, ilma milleta ei saa eespool mainitud toiminguid teostada. Järgnevalt selgitamegi geodeetiliste uuringute sisu ja vajalikkust ning toome välja tähtsamad momendid, millele tähelepanu pöörata.

Tavainimene puutub kokku kahte liiki geodeetiliste töödega: katastrimõõdistamine ja insenerigeodeesia.

Katastrimõõdistamine on maamõõdutoiming, mille koostisosadeks on maatüki piiride määramine ja märkimine ning kindlustamine maastikul nõuetekohaste piirimärkidega, piiride mõõdistamine ja hävinud piirimärkide asukohtade taastamine, piiriandmete arvutamine, maatüki oluliste osade kaardistamine, maatüki üldpindala ja sellel olevate ehitiste ning kõlvikute pindalade määramine, maatüki plaani ja kõlvikute eksplikatsiooni koostamine.

Insenerigeodeesia valdkonda kuuluvad geodeetilised tööd, mida tehakse mitmesuguste rajatiste projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks nende rajatiste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsioonide uurimisel.

Siia kuuluvad ka planeerimisprojektide koostamiseks tehtavad topogeodeetilised uuringud ja projekteeritud objektide märkimistööd maastikul, mis nõuavad sageli täiendavate ehitusvõrkude rajamist.

Insenergeodeetiliste uurimistööde hulka kuuluvad ka maa-aluste kommunikatsioonide, kaevanduste ja trasside (teed, kanalid, elektriliinid jm) rajamiseks ning jõgede, järvede ja mererandade veerežiimi uurimiseks tehtavad mõõdistamised.

Ostes maa, saab inimene teiste kinnistudokumentide hulgas kaasa ka katastriplaani. Nagu eeltoodud mõistetest selgub ei ole võimalik sellist plaani kasutada projekteerimiseks. Eriti on see probleemiks erastamiste puhul, kus on tellitud katastrimõõdistus maa kinnistamiseks.

Kui on soov sellele maale ehitada, nõutakse jälle mõõdistust ning maaomanikud on pahased, miks peab veel korra mõõtma. Siin ei ole kahjuks muud nõu, kui tagantjärele tarkus, et oleks võinud tellida kaks asja korraga (katastriplaan ja geodeetiline alusplaan), mis oleks tähendanud ühekordset suuremat väljaminekut, kuid oleks siiski odavam kui kaks eraldi mõõdistust.

Sõltuvalt omavalitsusest ei tohi kasutada üle kahe aasta vana plaani. Kui teil on olemas varasem geodeetiline alusplaan, tuleks koostöös mõõdistuse teinud geodeesiafirmaga hinnata muudatuste suurust ja leppida kokku täiendusmõõdistus.

Kindlasti on see odavam, kui terve uue mõõdistuse tellimine. Kõige hullem on, kui teile pakutakse n-ö kokkuklopsitud plaani, mis kujutab endast eri aegadel eri firmade poolt tehtud mõõdistusi, mille servad kattuvad ja millest siis "lõigatakse" vajalik tükk. Tänapäeva digitaaltehnika võimaldab kõike nii, et esialgu kokku hoitud paar tuhat võib hiljem maksta paarkümmend.

Insenerigeodeesia jaguneb tööde aja järgi. Enne ehitust koostatakse geodeetiline alusplaan.

Ehitamise ajal märgitakse maha vundament ja kandevkonstruktsioonide teljed ning paigaldatakse kõrgusmärk, et ehitaja saaks ehitada projekti järgi.

Kõrgusmärk on oluline isevoolavate trasside (kanalisatsioon ja sadevesi) ühendamisel ja teiste trasside vundamendist läbiminekute ehitamisel.

Pärast ehitust tehakse teostusmõõdistused, mõõdistatakse üles reaalsed objektid ja trasside asukohad ning on võimalik kontrollida ehitaja poolt tehtud tööde vastavust projektile.

Geodeetiliste uuringute kvaliteeti on eraisikul raske kontrollida.

Soovitame kasutada selliste firmade teenuseid, kellel on ISO sertifikaat, sest see nõuab seadmete iga-aastast kontrolli. Eestis on käivitatud ka geodeedi kutsetunnistuste omistamine, sellega tegeleb Eesti Geodeetide Ühing.

Autor: Hugo Toll