Eesti Maja püüab äri käima saada

Kevadel ametisse asuv mänedžer, USAs ärijuhtimise magistrikraadi omandanud ja seni erafirmades töötanud Liisi Lascarro pidas oma suurimateks väljakutseteks maja rahvast täis toomist ja sponsorite leidmist.

Märtsil algul toimunud üldkoosolekul taas kaheks aastaks ametisse valitud Haridusseltsi juhatuse esimees Toomas Sõrra tunnistas, et Eesti Majal on olnud raske ennast ära majandada ning kaua aega oli aastakahjum 50 000-60 000 dollari ringis. Viimase paari aasta jooksul on maja siiski oma finantsseisu parandanud ja tuleb senise mänedžeri Eve Saare sõnul "ots otsaga kokku".

Sõrra rõhutas, et maja ei saa elada ainult eestlaste üritustest. "Eesti Maja peab vaatama business'ina," sõnas ta.

Hetkel on maja suurimaks sissetulekuks pärandused. Mullu kogunes pärandustest ja muudest annetustest eelarvesse ligi 90 000 dollarit. Sõrra sõnul on annetused suurenenud, sest kohalikud eestlased näevad, et maja on õigetes ja ausates kätes. Sõrra viitab sellele, et kui haridusseltsi juhatuse esimeheks tõusis 2003. aastal hiljem New Yorgis kokaiini ja võltsitud tšekkidega vahele jäänud Jürgen Kaljuvee, kelle plaanid eestlaste majast pilvelõhkuja teha ka emamaa meediat erutasid, peletas see paljud eemale. Enne seda olid seltsi eesotsas aga vanemad väliseestlased ja nappis noort verd.

Lapsest saadik ehk ligi 30 aastat haridusseltsi liikmeks olnud Ilmar Vanderer kinnitas samuti, et paremad päevad on kätte jõudnud. Ta ütles, et on märkimisväärne, et senine juhataja valiti tagasi ühehäälselt ning talle ei seatud ka ühtegi vastaskandidaati (see õigus on kõigil üldkoosolekule tulnud liikmetel). Kokku on seltsil liikmeid ligi 350: liikmemaksud on perele 100 dollarit ja üksikliikmele 60 dollarit aastas.

Päranduste kõrval on seltsi teiseks suurimaks sissetulekuks suurepärase asukohaga viiekorruselise maja - mis osteti 1946. aastal 26 000 dollariga - ruumide rendist saadud üür. Palju üüritakse välja saale, millest suurim mahutab ligi 110 inimest. Majas pulmi või sünnipäevi pidavate eestlaste kõrval korraldavad siin kultuuriüritusi ka teised rahvused - ameeriklased, soomlased, lätlased, leedukad jt. Kolmapäeviti käib Eesti Maja ruumides koos kaalujälgijate grupp, samuti kogunevad siin regulaarselt veinidegusteerijad.

Eve Saar sõnas, et eestlastel on vedanud, sest ei teistel balti rahvastel ega ka näiteks soomlastel või norrakatel New Yorgis oma maja pole. "New Yorgi Eesti Maja pluss on see, et see on väga ilus ja üüritav," lisas Toomas Sõrra. Kui 2005. aastal tõi üür sisse 20 000 dollarit, siis mullu juba 35 000 dollarit.

Kalender on täitunud ka maja eestvedajate endi korraldatud üritustega - kui sel nädalavahetusel toimusid kultuuripäevad ja eelmisel kõneles siin eurovolinik Siim Kallas, siis mullustest üritustest oli üks edukamaid Tanel Padari kontsert.

Lisaraha laekub ka ülemiste korruste bürooruumide üürist. Üüri ei küsita muidugi näiteks 40 lapsega Eesti koolilt, rahvuskultuurigruppidelt või eesti skautidelt-gaididelt.

Suurimad kulud on maja ülevalpidamine ja palgad. Hiljuti läks remonti kogu maja keldrikorrus, kus talad mädanema olid läinud. Seda Saare sõnul vähemalt 200 000 dollarit maksvat remonti finantseeritakse vanast kapitalist ehk nn Tattari fondist. 1991. aastal kinkis Albert Tattar organisatsioonile selle aegade suurima ühekordse annetuse, miljon dollarit.

Seltsis on neli palgalist töötajat - mänedžer, baaritöötaja, majahoidja ja hiljuti poole kohaga ametisse palgatud mänedžeri assistent. Juhatus teeb tööd vabatahtlikult. Näiteks esimehel Toomas Sõrral on oma gastroenteroloogia praksis ning ta ajab haridusseltsi asju peamiselt õhtuti pärast tööpäeva lõppu.

Mullu elustati ka vahepeal soikunud tuluõhtute tava. Eelmisel aastal kogunes tuluõhtul umbes 6000 dollarit. "Seda pole ehk väga palju, aga saal oli rahvast täis," nentis Sõrra, lisades, et samuti on haridusselts võtnud käsile väärtpaberiinvesteeringud.

"Ootame rohkem inimesi Eesti Majja," kutsus Eve Saar kõiki New Yorki külastavaid kaasmaalasi kolmapäevast reedeni avatud restorani ja baari. Ilmar Vandereri sõnul annab New Yorgis Manhattanil otsida teist kohta, kus saaks nii soodsalt süüa-juua ja üritusi külastada. "Burger Kingis ehk on odavam," võrdles Vanderer, kelle sõnul on üks suur edasiminek olnud ka elukutseliste kokkade tulek maja restorani.