Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jõhvi muutuste keerises
Jõhvi on üks Eesti neljast regionaalkeskusest. Vallavanema Tauno Võhmari sõnul aga ressurssi, et keskuse mõõtu välja kanda, tegelikult pole. "Jõhvi vallas elab 14 000 inimest ja oma finantseerimisvõime on maksimaalselt 15 miljonit krooni aastas."
Nii ongi tekkinud olukord, kus kogu maakonna teenindamiseks vajalikud kulud katab Jõhvi vald. "See on kõige suurem häda ja viletsus, peab laveerima väheste võimalustega ja tuleb teha valikuid - kas teha korda teed või koolid, sest mõlemat korraga ei saa. 60 000 elanikuga Pärnust oleme 4 korda väiksemad, aga teenindame sama suurusjärku inimesi."
Olukorrast aitaks välja maksumaksjate baasi suurendamine, ka riik tuleb appi ja aitab keskust arendada: Jõhvi ehitatakse Viru vangla, uus kohtumaja, politseihoone. Seeläbi tuleb areng, tekivad uued töökohad ja ka uus elamufond. "Täna on turule tulemas 200 uut korterit," selgitab Võhmar. Töös olevaid või algatatud planeeringuid on aga pool tuhat, need jõuavad ehitusjärku 2-3 aasta jooksul." Projekte ja unistusi on paberil palju, need ootavad oma aega.
Jõhviga seoses meenub esimesena 2005. aastal valminud Jõhvi uus kontserdimaja. Külalisi jätkub - Jõhvi linnas ja selle lähiümbruses elab hinnanguliselt 60 000 inimest, lisaks sellele kutsub kontserdimaja külalisi ka mujalt Eestist. Põhjust tulla on, sest Jõhvi kontserdimaja lavalaudadel esinevad järjepanu tuntud maailmanimed. Majas asuvad ka näitustesaalid, huvikeskus ja muusikakool, kontserdimaja kammersaalis on sisse seatud kinosaal.
"Ühtepidi toob kontserdimaja Jõhvile au ja kuulsust ning kinnistab maakonna keskuse staatust," nendib ka vallavanem Tauno Võhmar. Medalil on aga ka teine pool. Kogu asi läks palju maksma ning Jõhvi vallal on kanda 25 aasta peale suur võlakoorem.
2010. aastal peaks valmima kanal, mille tulemusena kaob Jõhvist suur betoonist viadukt. Praegu puudub Jõhvil ka korralik spordihall ja staadion.
"Loodame, et spordihall läheb aasta lõpus ehitusse, samuti ehitatakse uus algkooli hoone, 2009 valmib lasteaed," loetleb Võhmar. Plaane on veel ja veel. Lahti läheb Jõhvi-Kukruse tee ehitus, hoogu võtab Jõhvi tööstuspargi arendamine, Tallinna-Narva mnt äärne ala on kujunemas transiidi-teeninduskeskuseks. Juba on püsti on mitmed autoärid ja teeninduskeskused, linna serva kerkivad tulevikus kaubanduspinnad, kontserdimaja lähedusse plaanitakse rajada 30 ha suurune rekreatsiooniala, kus oleks hotell ja teenindusettevõtted.
Abivallavanem Vello Juhkovi sõnul tahab Jõhvi teha koostööd ka Eesti Põlevkivi, mitmete fondide ja Eesti Maaülikooliga, et valla maid väärtustada. "Tuleks välja mõelda, mida hakata peale Jõhvist lõunasse jääva kaevandusalaga. Ahtme-Tammiku välja peal on tohututes kogustes vett, küsimus on, kuidas seda kasutada," toob Juhkov näiteid.
Pärast sõda asustati põlised idavirumaalased ümber ja Jõhvi piirkonda suunati inimesi piiri tagant.
Jõhvist kujunes pärast sõda tõeliselt multikultuurne linn -30% elanikkonnast moodustavad eestlased, lisaks elab linnakeses 39 eri rahvust - nii usbekke, udmurte, korealasi, armeenlasi, taralasi kui ka grusiine.
Värvikirevusest hoolimata on elu Jõhvis rahulik. "Inimesed on küll erinevad ja ida mõjud nii kultuuris kui ka elustiilis tugevad," selgitab Juhkov. Siiamaani vaadatakse n-ö kesktelevisiooni, et hoida kinni millestki, mida saaks omaks pidada. "Elu läheb aga ikkagi paremaks ja inimesed on üsna positiivselt meelestatud," sõnab vallavanem.
Kuigi pole ei staadioni ega korralikku spordisaali, on huvitegevus väikse kogukonna kohta hästi mitmepalgeline. Tegutseb muusikakool, kunstikool, huviringid, teater Tuuleveski, lasteteater Lepatriinu, on spordiseltse, taidlusseltse, eri rahvusseltse.
Linna nägu kujundavad inimesed. "Kui nemad ei muutu ega taha muutuda, on ka linnal raske muutuda. "Ma näen, et inimesed muutuvad," rõõmustab Juhkov. "Näiteks on korteriühistud aktiivseks muutunud. Kui enne käidi muresid kurtmas, siis nüüd käiakse nõu küsimas, tehakse majad korda, vahetatakse aknad, uksed, katused."
Et inimesed muutuksid aktiivsemaks, on linn teinud ka pingutusi. "Nüüd on vaja inimesi, kes näitavad ise üles initsiatiivikust, mitte konveierite taga istujaid," selgitab Juhkov. "Kui näiteks korteriühistu pöördub meie poole, et leida ressursse maja mänguväljaku korrastamiseks, siis me hindame seda initsiatiivi ja püüame aidata. Mitte tööpuudus pole probleem, vaid see, mis seda tekitab."
Täna on Jõhvi koolides programme, kus õpetatakse lastele ettevõtlust konkreetsete näidete ja firmade kaudu.
Kuigi Jõhvi elanikkond pole viimaste aastatega kasvanud, toimib Jõhvi piirkonna tõmbekeskusena: Jõhvis käiakse tööl pea kõikidest lähivaldadest.
Jõhvis asuvad ministeeriumite harukontorid, autoregister, maavalitsus, maksuamet, valmimas on uus justiits- ja politseihoone. Nii täidab Jõhvi ka täna oma rolli piirkonna kaubandus- ja teeninduskeskusena. Kuna linna areng oli varem planeeritud Kohtla-Järve linnosana, pole linna haldusterritooriumil suuri tööstusettevõtteid. Siiski asuvad Jõhvis Eesti Põlevkivi filiaalid, lisaks üksjagu väiketootmisi, mis tegelevad puidu, metalli, betooni, ehituse, toiduainetööstuse ja keemiaga.
Ometi vaadatakse kaugemale. "Meil võiks tekkida teadmistepõhiseid ettevõtteid, kes müüvad oskusteavet ning kelle tegevus oleks põimunud ELi võrgustikuga," seletab Juhkov. "Tahaksime müüa end linnast, maakonnast, riigist välja. Me ei taha deklareerida, et oleme odava tööjõu piirkond, vaid panna rõhku haridusele, teha koostööd erinevate teadusasutustega nii Eestis kui ka väljaspool. Tegeleda sellise ettevõtlusega, millel on vähem tööjõudu, aga mis oleks suunatud uudsusele, mitte konveiertootmisele."
Autor: Kadri Tamm