Majad masti otsast

Päikselisel pühapäeval kõlistab mobiiltelefon oma selgeksõpitud viit. Toru teises otsas ootab Andres Tarto.

"Kas täna sobib?" - "Jah, täna on hea päev."

Ja juba vurabki meie neljarattaline sõiduk Luige asula suunas, kus pildile püüdmist ootab sõber Indreku maja.

Tavalise pildistamisega pole kohe-kohe algaval fotosessioonil küll suurt ühist: Andres näitab, kuidas tehakse Baltimaades ainulaadset mastifotot, mis aitab hooned ning ümbritseva miljöö 14 meetri kõrguselt pildile püüda.

Esimesena Eestis on ta lahendanud mõistatuse, kuidas teha kinnistust foto nii, et haljastus ei piiraks vaatevälja. Ka krundi teed ning rajad mahuvad nüüd ühele ainsale fotole. Õueala on mastilt võetud fotol ühtäkki tervik. "Olen teinud koostööd kinnisvarafirmadega, kel on mastifotost suur abi juhul, kui lisaks hoonele peab pildile jääma ka kaugem ümbrus: näiteks on välja tuua mere lähedus või muu kinnistu suhtes oluline nüanss, mis tavakõrguselt välja ei paista. Tulevikuklientideks pean haljastusfirmasid, kes soovivad näidispilte iluaedadest ja parkidest. Abi võiks mastifotodest olla ka ehitusjärelevalves, sest aianurka mahtuva masti abil saab kaadri probleemsest kohast, kuhu muidu pildistama ei pääseks," räägib fotograaf taustast.

"Mastifoto on hea lahendus, saavutamaks aerofoto efekti lihtsa vaevaga. Praegu pole see lahendus veel kuigi tuntud. Täna Eestis isegi veel ei aduta, kui palju ülevaatlikuma ja parema foto objektist saaks pisut kõrgemalt pildistades, see on lihtsalt nii uus asi," lisab ta.

Andrese veebilehel katusematerjale tootvale firmale pildistatud kaadreid uurides hakkan mastilt pildistamise eelistest tasapisi aimu saama.

Pisut kummastav ja kauge tundub see mastijutt siiski. Jälgin suuril silmil, kuidas masti ülespanek käib: tasasem koht ülespanekuks, loodimine, et nurk oleks ikka õige. Seejärel kinnitatakse kaamera masti otsa ja juba ta kerkibki. Meie piilume maa pealt üles päikesesse, kus eemalt kõrgusest paistab fotoaparaat, mis keerab suuna sinna, kuhu maapeal asuv sülearvuti käsib. Juhtimine käib ju maa pealt arvuti abil.

Kümne minutiga on kõik pildistamiseks valmis, kuskil kõrgel kuuletub kaamera hiireklõpsule ja monitorile ilmuvad uued rakursid tuttavlikust valge-rohelisest majast, teedest ja hoonetest.

Uurin, kas pildistamist midagi takistada ka võib. "Suur tuul," on silmapilkne vastus. "Alguses ei osanud kriitilist piiri hinnatagi. Aga eks kogemus õpetab. Ka optimaalne fookuskaugus ja sobivad ühendused, kõik nõudis alguses leiutamist."

Meie askeldamine tõmbab väikses asulas tähelepanu. Kuigi mast palju ruumi ei võta, on kõrgustesse kerkiv varras anomaalia igapäevaelus. Nii käivadki naabrid uudistamas, mis imeasja hoovi veerel toimetatakse. Ah pildistate, nendivad nad ja kaovad tagasi tuppa. Saan siiski aru, et ilmselt mõistsid nad asjast sama vähe kui minu maadligi sibav taksikoer 14 meetri kõrguse perspektiivvaate võimalikkusest.

Kõrgustesse saab pildistaja pürgida mitut moodi. Näiteks katuselt. Või lennukilt. Fotograaf Andres Tarto on pildistanud nii maalt kui ka õhust.

"Madalate hoonete ja kinnistute puhul ei ole lennukilt tehtav aerofoto alati parim lahendus: ülaltvaade võimendab liialt hoone katust, fassaad jääb selle varju," räägib fotograaf. "Nüüd teen mastilt fotosid, mida lennukilt ei saa ja vastupidi. Aerofoto ja mastifoto tegelikult täiendavad teineteist."

Aerofotoga tegeleb Andres Tarto juba alates 2003. aastast, ta on pildistanud tootmishooneid ja valduseid. Mastifoto ideeni jõudis ta üle-eelmise aasta sügisel. "Mõtlesin, et kuidagi peab ju saama. Hakkasin paberil joonistama, kuidas see võiks välja näha, seejärel asusin maailmast kontakte otsima. Alguses suhtlesin ka ühe ettevõttega, kes tegeleb WiFi-mastidega, aga nende lahendus oleks liiga keeruliseks läinud. Lõpuks leidsin sobiva lahenduse Saksamaalt," kirjeldab ta.

2005. aasta detsembris jõudis tellitud mast Eestisse ja alates mullu talvest alates võib Andres Tarto end Eesti esimeseks mastifotograafiks kutsuda. Andrese üheks lemmikteemaks on pikka aega olnud maastikufoto ja eks aerofotogi on maastikufoto, lihtsalt teisel tasandil.

Iga uus asi tekitab ka naljakaid olukordi. Fotograaf meenutab ühte neist: "Kui mastifotograafiaga alustasin ja sellest kuskil juttu tuli, küsiti esimese asjana, kas ma ronin siis ise masti otsa," naerab fotograaf. Seetõttu on ta pidanud selgitama, et masti otsas käib õnneks tehnika. Aga ta teab, et vaid tehnikast on vähe: "Pildistada peab ka oskama, tuleb jälgida kadreeringut, arvestada valguse ja pilvisusega."