Puit ootab maitsekat renoveerijat

Tüüpilise renoveerimist vajava puitfassaadi välisseinte palkide vahed on aja jooksul õhutiheduse kaotanud. Fassaadi on kahjustanud vihm ja lumesulamisvesi ning autorataste alt majaseinale sattunud niiskus. Sageli kipuvad majaomanikud renoveerimisega venitama, mistõttu kahjud süvenevad. Kui vahendeid täismahus renoveerimiseks napib, võib esialgu piirduda kohtparandustega, et kõrvaldada kahjustuste tekkimise esmased allikad ning peatada maja põhikonstruktsioonide seisundi edasine halvenemine.

Kui on vaja vana laudis välja vahetada, saab tänapäeval Eesti-aegsele hoonele ka selle algse välimuse anda. Vanade voodrilaudade eeskujul valmistatakse täpselt sama profiiliga lauad, mis parima tulemuse saavutamiseks kaetakse spetsiaalvärvidega juba tööstuslikult tehases. See võimaldab katta värskelt hööveldatud eriprofiiliga lauapinna nii, et ettearvamatu Eesti ilm ei jõuaks neid kahjustada.

Põhjamaades on tehases värvitud laudade kasutamine väga levinud, ca 90% välisfassaadile paigaldatavatest laudadest värvitakse sel kombel. Nii saab ka maja renoveerimistöid paremini ette planeerida ning tulemus jääb pikemaks ajaks püsima.

Ka majale õiget värvitooni valida on tänapäeval päris lihtne. Sel puhul saab abi internetis leiduvast värvivalijast, mis aitab õige tooni eelvalikut teha.

Samuti arvestab programm näiteks seda, et sama värv paistab siledal ja karedal pinnal välja erinevalt. Täpsema tooni valimiseks oleks mõistlik teha näidised puidul, mida tuleks vaadata erineva valguse käes ka objektil.

Veel mõni aeg tagasi võis siin-seal näha ilusate eriprofiilfassaadide väljavahetamist plastikkatte vastu, mis on küll kiirelt paigaldatav ja odav, kuid kipub põhjapoolsetel külgedel hallitama ning nagiseb nii külma, tuule kui päikese mõjul. Lisaks rikub niisugune kate hoone väljanägemist.

Soojustades ja laudist paigaldades tasuks kasutada asjatundjate abi ja jõudu.

Villa oskamatu paigalduse või mittetihedate tuuletõkkevuukide tõttu võib majas tekkida kontrollimatu õhuvahetus, mis suurendab paratamatult küttekulusid. Oluline on fassaadilaudade õige paigaldus: voodrilauad tuleks asetada ikka nii, et ülemine ulatuks alumise peale, veelaud on mõeldud vee eemalejuhtimiseks jne.

Kokku ei tasuks hoida ka kinnitusdetailide pealt. Tavaliste naelte asemel on mõttekam kasutada tsingituid, need ei roosteta ega jäta laudise pinnale roostetriipe. Mõnel juhul on parem kasutada koguni kruvisid.

Hoone väljast soojustamise käigus jäävad aknad auku, umbes 10 cm fassaadipinnast sissepoole. Sellisel juhul on nii visuaalsest kui ka ehitustehnilisest seisukohast otstarbekas aknaid vahetada. Selleks on mitu võimalust. Parim lahendus on vanade akende taastamine. Kui aga nende hooldus ja tihendamine ei anna soovitud tulemust, tasuks pigem kaaluda konstruktsioonilt sobivate uute puitakende soetamist. Halb toon puitmajade renoveerimisel on kahjuks siiski küllalt tihti ette tulevad plastaknad.

Miljööväärtuslike piirkondade majadele tasub kultuuriväärtuste ametist tellida fassaadipass, milles fikseeritakse maja väljanägemine, materjalid ja värvilahendused. Samuti säästab see linnapilti ekstreemsustest. Värvipassist võib abi olla ka renoveerimiseks taotletava laenu saamisel.

Autor: Raivo Mitt