Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tuumajaama saab ka üürida

Anto Raukas 26. aprill 2007, 00:00

Paljud tuumaenergeetikast kaugel seisvad inimesed peavad tuumajaama hiigelehitiseks tuhandete inimestega. Tegelikult on tänapäeva mõnesaja megavatised tuumajaamad kompaktsed, nende hooldamiseks ei lähe vaja kuigivõrd personali. Et tuumareaktorid töötavad allveelaevadel ja ka Eesti on olnud tuumariik, ei tohiks olla uudis. Esimene 180 kütusevardaga reaktor võimsusega 70 MW käivitati Paldiskis 10. aprillil 1968 ja kuni seiskamiseni 28. detsembril 1989. a tootis energiat 300 GWh. Teine 250 kütusevardaga reaktor võimsusega 90 MW käivitati 10. veebruaril 1983 ja kuni seiskamiseni eelmisega samal ajal tootis 400 GWh. Mõlema reaktori pikkus oli 50 m ja välisdiameeter esimesel 7,5 ja teisel 9,5 m.

Selliseid väikseid reaktoreid on võimalik paigutada kõikjale, nii maa alla kui ka pealveelaevadele. Ujuvjaama idee töötasid välja ja patenteerisid Venemaa teadlased, katsetusi tehakse ka Lõuna-Koreas. Esimene selline laev pikkusega 150 m ja kõrgusega 10 m hakkab tööle Severodvinskis, võimsus 80 MW. Ujuvjaama kõige suurem eelis on mobiilsus ja ta ei jäta maha jäätmeid. Kavandatakse ujuvjaamu, kuhu paigaldatakse kuni 400 MW võimsusega reaktorid. 300 MW võimsusega reaktori mass on kõigest 600 t.

Autor viibis hiljuti koos Eesti Mereakadeemia rektori Jüri Kannu ja prorektori Jüri Kaljuveega Leningradi aatomielektrijaamas, kus meile tutvustati Venemaa ujuvjaamade ehitamise kava. Aastaks 2016 kavandab Venemaa kuut ujuvjaama. Üks selline viiakse nt Pevekki, kus ta asendaks likvideeritavat Bilibino jaama. 80 MW ujuvjaam maksab ca 9 mld rubla, sellest laevaehituslik 5 mld. Elektrienergia tõenäoline hind aastal 2010, kui käivitub esimene jaam, oleks umbes 1,5 rubla kWh.

Ujuvjaamal on viis radiatsioonivastast kaitsebarjääri, ta kannatab välja kaheksapallilise maavärina, tuult kuni 45 m/s ja elab üle ka väikelennuki (nt JAK-40) kukkumise laevale. Ujuvjaama töö ajal looduslik kiirgusfoon ei suurene. Meeskond on 80 inimest, sest töötada tuleb kolmes vahetuses.

Mis võiks olla Eesti huvi selliste jaamade vastu? Eeskätt mobiilsus ja teiseks jäätmevaba kasutamine, kütus toob ja viib ära tarnija. Ka tuleb ta väikese tootlikkusega tuuleenergiast odavam. Ära jääksid jäätmete keskkonnaohutu äravedu ja säilitamine ning eluea lõpetava jaama sulgemiskulud. Nt Ignalina AEJ esimese reaktori sulgemiskulu on 930 mln eurot, mis ühikmaksumusele arvestatuna oleks 72 mln kr MW kohta.

Maailmas on praegu paigaldatud 443 äriotstarbelist tuumareaktorit koguvõimsusega ligikaudu 370 GW. Ehitusel on 24 uut reaktorit. Tuumareaktorites toodetakse 16% maailma elektrienergiast, Euroopas ligikaudu kolmandik, Prantsusmaal koguni 78%.

Jõuliselt laiendatakse tuumaenergeetikat USAs, Indias, Venemaal ja Soomes. Kuigi autor peab otstarbekamaks Eestisse statsionaarse 600- või 400megavatise tuumajaama rajamist, on alati vaja uurida alternatiive. Üks alternatiivne tee on ka ujuvjaam, mida oleks lihtne paigutada nt Pakri saarte lähistele.

Kuna meie suvine tarbimiskoormus on väike, tulevad loomulikult kõne alla ka väikesed "kohvertuumajaamad", mida saab 40-80 MW moodulitena liita kahe- või mitmekaupa ning mis on terrorismiohu kartuses võimalik paigutada maa alla.

Autor ei väida, et tuumajaamad oleksid ideaalsed, kuid praegu on nad kõigist halbadest variantidest parimad. Ilma valguse ja soojuseta on Eesti kliimas nukker elada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing