Virtuaalne kaubamärk ei kehti

Täna on ülemaailmne intellektuaalse omandi kaitse päev. Alates 2001. a on World Intellectual Property Organization püüdnud tõsta teadlikkust intellektuaalomandi kaitsest ja tähtsusest ka äris. Intellektuaalsel omandil on kolm peamist valdkonda.

Autoriõigusega kaitstakse teksti-, heli- ja videoteoseid nende autori loata paljundamise, levitamise ja müümise eest. Seda vajavad kõik loomeinimesed ja meelelahutusäriga tegelejad. Teine intellektuaalomandi vorm on patendid leiutistele ja avastustele, mis peavad olema uudsed ning tööstuslikult kasutatavad.

Kolmas vorm on kaubamärgid, millega eraisikud või firmad eristavad turul tarbija jaoks oma tooteid ja teenuseid. Kõige sagedamini on kaubamärk sõnaline, graafiline või kombineeritud.

Igapäevaelus puutume väga harva kokku autoriõiguse või patentidega, aga kaubamärgid ümbritsevad meid kõikjal. Me oleme harjunud ostma ja tarbima mõne kindla tootja toodangut, ennekõike kindlustundest garanteeritud kvaliteedi pärast. Tänu piirivalve ja tolli heale koostööle on vähenenud ka võltsitud kaubamärkide levik. Pärast meediasse jõudnud Kuldlõvi kaubamärgivaidlust peaks olema igale firmajuhile selge, miks tuleb turul püsimiseks investeerida ka kaubamärki, eriti valdkondades, kus konkurenti kopeerida on lihtne.

Hiljuti märkasin mitme kaubamärgile viitava lühendi ™ kasutamist ilma selleks alust omamata. Olgu selle näiteks Tallinnas asuv arvutifirma Haitek™, internetilehekülgede valmistaja OK Interactive toode Pyramid CMS™ või kiirlaenude andja Ferratum™.

Ükski neist pole registreeritud Eesti kaubamärgiregistris ja tegemist on virtuaalsete kaubamärkidega. Sisuliselt on tegu tarbija petmisega, kui firma ei raatsi kulutada mõnikümmend tuhat krooni ja piirdub tähise maalimisega tootenime lõppu.

Ja, oh üllatust, sellise joonistustegevuse eest ei saa karistusseadustiku N 226 alusel ka karistada, sest tegu pole ju kaubamärgi võltsimisega. Samuti pole tarbijal kellelegi kaevata.

Autor: Virgo Kruve