Vale väljendus hävitab hea idee

Mitu korda pidite viimati enda arvates väga lihtsat juttu uuesti rääkima? Mitmelt töötajalt kuulsite hiljem, et nad ei saanud asjast aru või mõistsid seda hoopis teisiti?

Esinemiskoolitustel räägitakse, et kuuldust mäletatakse järgmisel päeval heal juhul ehk mõnd protsenti.

Sama kehtib tihti ka igapäevastel koosolekutel räägitu kohta. Ega muidu soovita konsultandid oma sõnumit vähemalt 17 korda rääkida, et olla kindlad, et see ikka tõesti õigesti kohale on jõudnud. Pingeline päevaplaan paneb osalejaid mõtlema omi mõtteid ja koosolekul räägitusse süvenemine tundub ajaraiskamisena.

Ka kiirustatakse e-kirjade lugemisel.

Viimasel ajal kurdetakse, et heal juhul viitsitakse läbi lugeda vaid kaks esimest lauset ja selle põhjal otsustakse, kas loetakse edasi või kustutatakse kiri. Vahel helistatakse siiski veel tagasi ja palutakse telefoni teel asjast kiirem ülevaade anda, sest kirja lugemine võtvat liiga palju aega.

Seega muutub lihtne ja selge eneseväljendus juhi igapäevatöös üha vajalikumaks oskuseks. Juhi sõnumil on tunduvalt enam kaalu, sest tema võimuses on mõjutada töötajate käekäiku ja heaolu.

Peale selle peab juht suutma maha müüa oma ideid ja innustama teisi neid ellu viima, sest lihtsalt käskudega tipptasemel spetsialiste enam ei juhi.

Peas võib ju olla ükskõik kui uudne ning suurt kasumit tõotav idee, aga kui sellest räägitakse niivõrd keerulistes mõistetes, millest kuulaja aru ei saa, pole suurt lootust, et see idee ka kunagi teoks tehakse.