Jukose varemeilt kerkib üles Rosneft

Vaid kõige kroonist jäi Rosneft ilma - Jukose Moskva kontorihoone oksjon lõppes reedel tundmatu firma võiduga. Kaks ja pool tundi kestnud heitluse Rosnefti tütarfirmaga Neft-Aktiv võitis firma OOO Prana, kes ostis 22korruselise kõrghoone ja veel mõned Jukose varad 4 miljardi dollariga. Hind oli alghinnast viis korda kõrgem ja üllatav - seni on kõige kallimad kontorihooned Moskvas müüdud 120-140 miljoni dollariga.

Teised Jukose varade oksjonid on läinud Kremli koreograafia järgi. Päev varem, läinud neljapäeval ostis Rosneft oksjonil veel viimase suure Jukose tootmisüksuse Samaraneftegazi ning kolm rafineerimistehast. Oksjon ei kestnud kümmet minutitki ning alghind kerkis kõigest 7%, 6,43 miljardile dollarile.

Ent ühtlasi selgus, et tulu Jukose varade müügist ületas firma vastu esitatud nõuded. Nii ei olnud firma pankroti väljakuulutamisel mullu augustis alust, väitis Jukose suurima aktsionäri GMLi juht Tim Osborn. "Keegi on hoolitsenud selle eest, et varad läheksid Rosnefti kätte ette määratud hinnaga," ütles ta.

Esimesed Jukose varad omandas Rosneft 2004. aastal, kui valitsus pani Jukoselt välja nõutud 33 miljardi dollarilise maksuvõla katteks sundmüüki Jukose suurima tootmisüksuse Juganskneftegazi. Vara, mille Rosneft omandas toona 9,4 miljardi dollariga, hindas Londoni börs hiljem Rosnefti noteerimise järel 60 miljardile dollarile.

Sealt edasi on Rosneft võitnud pea kõik Jukose vara oksjonid ja kerkinud Venemaa suurimaks naftatootjaks ja -töötlejaks. Mõni aasta tagasi teisejärgulise firma naftatoodang on praegu võrreldav Nigeeria ja Iraagi tootmismahtudega.

Jukose juhtum on Venemaa arengus mitmeti pöördeline. Sellega sai otsa kauboikapitalismi aeg, kus riigi varad koondusid võileivahinna eest kitsa oligarhide grupi kätte. Nüüd on võimul uus eliit - bürokraadid, kes on nimetatud mõjukate riigifirmade etteotsa. Jukose juht Mihhail Hodorkovski on trellide taga - hoiatav eeskuju neile, kes Kremliga vastuollu võivad sattuda. Ent samuti märk seaduste valikulisest rakendamisest ning sellest, et kohtusüsteemist ja maksuametist on saanud Kremli poliitika elluviimise tööriist. Majanduses süveneb riigi kontroll ning välisfirmadele on Vene "strateegilistesse sektoritesse" investeerimiseks tehtud rangeid kitsendusi.