Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Videotarkvara juures on silmailu teisejärguline

Marko Kurm 16. mai 2007, 00:00

DVD-filmid hakkavad inimestele jõukohasemaks muutuma ning paljud kasutavad arvutit filmide ja video vaatamiseks. Vaatame, millist tarkvara selle jaoks leida võib ning millised on eri programmide plussid-miinused.

Windows Media Player 11 on varasemaga võrreldes kiirem, kuid siiski veidi kohmakas. Samas on selle välimusele pööratud rohkem tähelepanu kui paljude teiste meediamängijate puhul.

Windows Media Player 11 on pigem mõeldud audiofailidega ümberkäimiseks, kuna integreeritud on muusikapood, MP3-pleieri sünkroniseerimine ja heliplaadi arvutisse tõmbamine.

Filmide vaatamisel võib aga ebameeldivaks osutuda ekraaniformaadi muutmine ja subtiitrite kasutamine. Näiteks laiekraaniga arvutis videot vaadates tuleb esmalt seada paika ekraaniformaat, et kasutada ära kogu ekraanipind. VLC ja MediaPlayer Classicuga on seda lihtne teha, kuid Windows Media Player 11-l on see pea võimatu.

Esmapilgul tundub MediaPlayer Classicu puhul, et tegu on vana Windows Media Playeriga, kuid on siiski täiesti eraldiseisev programm. Aluseks on võetud Windows Media Playeri versioon 6.4 ning lisatud hulgaliselt uusi võimalusi. Näiteks DVDde mängimine, subtiitrite lisamine ja ajastuse timmimine, kõikvõimalikud efektid, nagu müra.

MediaPlayer Classicu puhul on meeldiv n-ö õhuke ja kiire kasutajaliides ehk puuduvad kellad-viled. Samas on kõik vajalik olemas. Samuti on programm intuitiivne ja lihtne ning kui sügaval menüüdes tuhnida, saab heli ja video peensusteni oma maitse järgi ära sättida.

Viimasel ajal on hakanud populaarsust koguma vabavarana leviv VLC Player. Kasutajaliides on sel programmil lihtne ja arusaadav. Kasutada saab ka nn laiendatud kasutajaliidest, saamaks kiirelt ligi video- ja helifiltritele ning ekvalaiserile.

Huvitav lisavõimalus on videofailide voogesitus internetiaadressile. Selleks tuleb seada paika aadress ja port, millele videot voogatada, ning valida helile-pildile koodekid.

Samuti saab paika seada edastatava videovoo pildikvaliteedi. Filme vaadates pole vahet, kas kasutada VLCd või MPCd. Kõik põhifunktsioonid on analoogilised ning kasutajaliides minimalistlik. VLC eelis on aga võimalus soovi korral kõike peensusteni seadistada.

BSPlayeri tasuta versioonil on omamoodi kasutajaliides - põhifunktsioonid on nuppudena olemas ning kui midagi spetsiifilisemat tarvis, tuleb teha parem hiireklikk. Subtiitritega ümberkäimisele on BSPlayeris pööratud rohkem tähelepanu - nende laadimine ja teksti suurendamine-vähendamine toimub mugavalt kasutajaliidese nuppude abil.

Menüüs on kõik kirjas ning alajaotuste paiknemine loogiline. On ka filtrite tugi, lisaks võimalus vaadata DVD-filme.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:32
Otsi:

Ava täpsem otsing