Tööseadus: noore tark mees taskus

Hiljuti uuel töökohal alustanud noor neiu Marve Kadastik peab seaduste tundmist väga oluliseks. Tähelepanu on ta pööranud palga- ja puhkuseseadusele, põhjalikult on uurinud ka töölepinguga seotut. "Seadusi on kindlasti kasulik ja oluline tunda. Mida teadlikum nendest oled, seda kergem on pöörata tähelepanu apsudele," selgitab ta.

Kuues ettevõttes töötades pole Marvel mingeid apse ette tulnud. Küll aga on tööd otsides iga kord keeruline uuesti rahast rääkida: "Seepärast olen eelistanud CVsid saata nendesse firmadesse, kus töökuulutustes on juba töötasu vahemik või miinimumtasu välja toodud," põhjendab Marve.

Praeguseks kuu aega IT-firmas töötanud Priidik Vaikla tunnistab, et tööseadusandlusega ta kuigi hästi kursis pole. Noormees peab ennast pigem selliseks, kes vajadusel asja kiirelt selgeks teeb.

Seni Priidikul tööaja, palga ega töötingimuste osas probleeme pole olnud. "Eks rohkem kiusatakse nendel töökohtadel olevaid inimesi, kelle väljaõpetamiseks kulub vähem aega ja raha. Enamasti on sellistele töökohtadele ka konkurss suurem ja soovijate järjekord uksest välja," selgitab ta ning tõdeb, et küsimuste ja probleemide tekkides on abiks Riigi Teataja ja ema.

"Kui suhtlemine on inimlik, siis on ka leping minu meelest formaalsus. Ma ei propageeri lepinguta tööd, aga nagu ütleb ka enamik lepingute viimaseid punkte, "Vaidluste lahendamine läbirääkimiste teel", on kõige alus suhtlemine," nendib ta.

Ka suurt palka pole noormees tööandja käest kohe lunima läinud. "Alguses võiks oma palgasooviga natuke tagasihoidlikum olla, eriti veel, kui töökogemust üldse ei ole," toonitab Priidik seika, millest noored sagedamini lähtuda võiksid. Noormehe arvates hindavad noored ennast kohati üle. Töötada tasuks tema meelest alguses ikka kogemuse, mitte raha pärast.

Pangakontol suurenevate numbrite jälgimise ja rahakoti täitmise asemel hindab noormees hoopis firma töötajate arengu väärtustamist. "See ei pea tähendama suurt raamatukogu kööginurga kõrval, vaid lihtsalt hoiakut, et uued teadmised on vägevad ja neid kasutades oleme parimad."

Senised tööle kandideerimised on õpetanud noormehele, et oluline on tööandjate silmis ise huvi üles näidata. Ei tasu loota heale õnnele ja oodata sülle kukkuvaid tööpakkumisi.

Sobilike firmade välja valimine ja neile enda töösoovist teada andmine viib Priidiku kogemust mööda tihti tunduvalt parema tulemuseni kui kuude kaupa töökuulutustes lappamine. "Ennast ilma töökuulutuseta pakkudes ei ole ka konkurentsi," toob ta välja plussi.

Noormehe meelest on väiksemates firmades kokkuleppele jõuda ja tööintervjuul vestelda tunduvalt kergem kui tohututes suurettevõtetes. "Väiksemad firmad on lihtsalt paindlikumad," rõhutab Priidik veendunult.