Profiilplekk - kiire lahend lihtsale katusele

"Erinevalt valtsplekk-katusest kinnitatakse profiilplekk-katused kruvidega," toob plekk-katuste paigaldamisega tegeleva firma OÜ Plekk-katusemeister juhataja Jaanus Aedla esile profiilkatuse põhilise erinevuse traditsioonilisest plekk-katusest.

Peale kinnitusviisi eristab profiilkatust valtsplekk-katusest ka välimus. Erinevalt viimase sileda tavaliselt tsingitud plekipinna vaheldumisest kõrgete valtsidega võib profiilkatus olla üsna erisuguse väljanägemisega: alates lihtsast trapetsmustrist lõpetades kivikatuste järeleaimamisega kõikvõimalikes värvides.

Teisalt aga on valtsplekk-katused Aedla seletusel vastupidavamad. Kui traditsioonilisel plekk-katusel lasevad valtsliited vastavalt temperatuurile ja katuse vajumisele plekipaanidel paremini mängida, siis kinnituskruvidega auklikuks puuritud profiiltahvlid kipuvad minema pingesse.

Samas, nii nagu valtsplekkki ei sea ka kerge profiilplekk katusekonstruktsiooni osas mingeid erilisi ettekirjutisi.

Katusepaigaldaja Mart Riebergi seletusel pääseb profiilkatuse puhul veidi hõredama sarikate ja roovlaudise sammuga. Teisalt aga võimaldab erioskusi nõudev valtsplekk lahendada katuste kõikvõimalike kujudega keerulisi sõlmi: tornikoonuseid, kaari, nõgusid jne.

Plekk-katuste osi tootva ja katuseid paigaldava ASi Toode müügijuht Erki Loigomi sõnul saab profiilkattega katta kuni kümnekraadise kaldega katuseid. Näiteks valtsplekk-katuseid saab teha veekindlatena kuni viiekraadise kalde puhul. Kuid profiiligi puhul kehtib soovitus, et mida madalam kalle, seda tihedam olgu roovitis.

Sarnaselt valtsplekk-katusega säilib profiilplekk-katus kõige paremini külma pööninguga, kuna siis on tagatud selle pinna all võimalikult välisõhule sarnanev temperatuur. Samuti olgu alati tagatud tuulutus räästa alt harjani välja, pealegi pole siis vaja ka mingit aluskilet.

Katuslae puhul aga peab olema alt tulevat niiskust takistav aluskile, lisaks peab säilima eeskujulik ventilatsioon räästastest harjani. Vastasel juhul võib eriti kevadel ja talvel, kui temperatuur ööpäevas palju kõigub, tekkida profiilpleki alla katust ja konstruktsioone kahjustav kondensaat. Selle vastu aitab Aedla kinnitusel ka lae korralik soojustus.

Kuna plekk-katuste puhul libiseb lumi tihti kiiresti ja ühe korraga alla, peab katusele panema ka lumetõkked. Ühelt poolt kaitsevad need inimesi ohtlikult suure lumekogusega pähe saamise eest, teisalt kaitsevad ka ripprenne. Samas saab Aedla kogemusel panna ka profiilplekk-katusele valtsitud katusepealsed rennid, mis töötavad ühtlasi lumetõketena.

Profiilpleki materjal on keskmiselt 0,5 mm paks.

"Siiski on profiili pressitud pleki puuduseks selle kohati väga väikeseks muutunud paksus, mistõttu võib katus sellistest kohtadest enneaegu läbi roostetada," hoiatab Aedla.

Lisaks hakkab profiilplekk tavaliselt värvikahjustuste kohtadest roostetama. Riebergi sõnul läheb profiilplekk vahel roostetama ka kruviaukude juurest.

Kahjulikult mõjub katusekattele ka korstnaladumisel koristamata jäetud segu. Samuti korstnast niredena alla voolav happeline kondensaat.

Sarnaselt valtsplekk-katusega soovitab Aedla kevadel ja sügisel tutvuda katuse olukorraga. Puhastada selle rennid, õnarused ning nurgad okastest ja lehtedest. Sügiseti tasub eriti puuderohkes piirkonnas puhastada katust koguni kaks korda - lehtede langemise alguses ja enne esimest lund.

Pole profiilplekk valtsplekist ühti halvem! Vaid kinnitusviis on teine. Profiilkatust saab valtsplekk-katusest kiiremini kokku panna. Samas näiteks ühekordsete valtsidega valtsplekk-katus kipub madalamatel kalletel vett läbi laskma. Ka profiilkatusel on neelude, harjade ja teiste keeruliste kohtade jaoks olemas eridetailid.

Profiilkatuselgi on väga oluline korralik tuulutus, mis aitab katuse katte all ära hoida temperatuuride erinevust pinna ja räästa vahel. Samuti peab olema korralik laesoojustus.