Pealinnas on oodata kaost

Tallinna kodulehelt leiab kesklinna sadamaala detailplaneeringu eskiisi. Ala suurus on ca 45 ha, see ulatub Põhjamuulist vana elektrijaamani ühes ja Põhja puiesteest tinglikult Vana-Patareini teises suunas. Toimitud on siin põhimõttel "üksikult üldisele", vastu planeerimisloogikale. Vaatleme seda liikluskorralduse näitel.

Detailplaneeringu eskiisi seletuskirjas viidatakse lühidalt, et liikluskorralduslikke lahendusi saab leida nt tööst "Tehniline abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas", samuti Tallinna Sadama tellitud Vanasadama liiklusskeemi ettepanekutest. Vaikitakse sellest, et Tallinna sadamate arengukava ei ole olemas ja pole lähemas tulevikus ka oodata. Kuid ilma sadamate tulevasi profiile ja linna poolt lubatud veoseliikide mahte teadmata tuleb juba koostatud või kavandatavad maismaaühendused lugeda kas vigaseks planeerimiseks või rumalateks illusioonideks.

Üksikjuppidena koostatud teede-tänavate projektid tähendavad vaid senise liiklusanarhia süvenemist. Tallinna Sadam on juba teatanud raskeveokite voo olulisest suurendamisest sadamast läbi kesklinna Peterburi suunas. On ette näha niigi ummikutes linnasüdame liikluskaost, elukeskkonna halvenemist, kinnisvarahindade langust ja elanike ning firmade lahkumist nn arenduspiirkondadest.

Kaose ennetamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kes ainukesena - vähemalt teoreetiliselt - on kohustatud haldama tervikprotsessi. Terviknägemust ei saa luua Tallinna Sadam ega ka teised ettevõtjad. Samuti pole otstarbekas, kui planeerimisamet kaasab maaomanikke ja ettevõtjaid. Loomulikult lähtuvad nemad ainult oma ärihuvist. Ettevõtjailt saab ja tuleb küsida andmeid kaubavoogude, tuleviku plaanide jms kohta, kuid need saavad ikkagi olla vaid toormaterjal, mitte planeerimislahenduste koostamise põhialus.

Kui avalik huvi nõuab, kehtestatakse ettevõtetele arengupiirangud. Areng - üksikisiku ärihuvi mõttes - ei tohi olla püha lehm, mille ees ükskõik kui mõistlik avalik huvi on kohustatud käed üles tõstma.

Linna reaalseks (!) avamiseks merele vähendatakse veelgi mereäärset 50meetrist ehituskeeluala. No miks siis ei rajata kinnisvara otse jalgupidi vette? Kitsale alale rajatakse veel 2100 parkimiskohta - sellega ummistub kesklinn veelgi. Loodekai ja linnahalli vahel muutub maa sihtotstarve - ärimaast elamumaaks. Kelle huvides tegutseb Tallinna linnavalitsus?