Kui palju kinnisvara hinnad on langenud?

Valdavas osas kinnisvara hinnad langenud ei ole.

Hinnalangus on toimunud üksnes elamispindade sektoris ning sealgi vaid viletsamate korterite osas ja Tallinna tagamaadel - paikades, kus puudub infrastruktuur (lasteaed, kool, kauplus jne).

Kui paljud meist ikka on nõus iga päev tsivilisatsiooni ja perifeeria vahel pendeldama ning üha sagenevates liiklusummikutes seisma. Toimub selge diferentseerumine: hinnatud kinnisvara läheb veelgi kallimaks ja nigela asukohaga kinnisvara hinnad on aina enam tingitavad.

Maa-ameti tehingute andmebaasist saab nüüdsest igaüks teha päringuid, kust saab hindade ja tehingute kohta adekvaatset ja väärtuslikku informatsiooni.

Eesti kinnisvaratehingute arv on langenud kõigest ligikaudu 5% (2007. aasta viie kuu jooksul 28 752 ja 2006. aastal 72 557 tehingut). Tehingute koguväärtus on langenud umbes 3 protsenti (2007. aastal 30 miljardit krooni).

Hinnatrendide määratlemiseks on asjakohane jälgida mediaanide dünaamikat.

Tallinna korteriomandite pinnaühiku hinna mediaan (kroonides ruutmeetri kohta) on selle aastal jooksul tõusnud 24 678ni ehk koguni 15 protsenti. Kusjuures ka toimunud tehingute arv on täiesti võrreldav eelmise aastaga (2006. aasta jooksul 12 389 ja 2007. aasta viie kuu jooksul 5130 tehingut).

Tallinna hoonestamata maa pinnaühiku tehinguhinna mediaan (kroonides ruutmeetri kohta) on tõusnud 2274ni. Selleaastane tõus on eelmise aastaga võrreldes koguni 111 protsenti (seejuures on ärimaa tehingute hind tõusnud 6 protsenti).

Samas on tehingute arv selles sektoris langenud üle kolme korra. Praeguse seisuga on sel aastal tehtud 56 tehingut ehk tulemas on 56 potentsiaalset uut arendust, mis näitab arendajate ja finantseerijate varasemast põhjalikumat kaalutlemist.

Märgatavam on hinnalangus "mägede" tüüpplaneeringutega korteritel, eriti just renoveerimata või remontivajavate pindade juures, samuti sõltub ostuhuvi ja sellest tulenevalt ka hinnakujundus konkreetsest piirkonnasisesest asukohast.

Analoogne situatsioon on ka paljudes Tallinna-lähedastes eramu- ja krundiarendustes, kus järjest enam saab määravaks nii sotsiaalse infrastruktuuri olemasolu ja kättesaadavus kui ka tehnilise infrastruktuuri seisukord, kokkuvõttes arenduse kvaliteet. Mõlemas kirjeldatud sektoris võib jooksval aastal ette näha mõningast hinnalangust kuni 5 protsendi piires, üksikutel ekstreemsematel juhtudel ka kuni 10 protsenti.

Samas ei ole hinnakujunduses märgata mingeid olulisi muutusi (kui, siis vaid kerget tõusu) uute korterite, kesklinnas asuvate pindade ega ka kompleksselt ja läbimõeldult arendatud Tallinna-lähedastes piirkondades asuvate varade puhul.

Autor: ÄP