Tehase saab viia riigist riiki

Susan Lahesalu 11. juuni 2007, 00:00

Selline juhus oli hiljaaegu ühe Hollandi ettevõttega, kes alguses tahtis koos seadmega kogu tehasehoone tükkis seinte ja katusega ümber kolida. Pärast kulude kokkulöömist mõeldi siiski ümber.

Kolimise põhjuseid on kaks: ettevõte asub laienema või on firma soetanud uued seadmed, mis vanasse tootmishoonesse enam ära ei mahu.

Tööstusettevõtetele kolimisteenuse osutamisele spetsialiseerunud ASi IS Team Work ärisuuna juhi Elvar Lauriku kinnitusel on firmal kõige rohkem tegemist Eesti-siseste kolimistöödega. Kui teisest riigist tuleb mingid seadmed siia kolida, siis enamasti põhjusel, et piiri taga on toode jõudnud oma elukaare lõppu või pole tehas loodetud võimsusega tööle läinud või soovitakse kulusid vähendada.

"Oleme kolinud Poolast Eestisse kaks suurt tootmisliini. Esimene neist oli maxitEstonia kergplokitehase liini kolimine Varssavist Häädemeestele. Poola tundub rohkem orienteeruvat põletatud telliste tootmisele, Eestis on aga fiboploki uus liin siinse ehitusbuumi ajal väga õigel kohal," iseloomustab Laurik ettevõtte tööd. "Teine suurem kolimine oli plastiktorude tootja Pipelife'i liinide ületoomine, samuti Poolast."

Kolimisfirma esimene ülesanne on minna kliendi juurde kohale ja kaardistada olukord - mida tahetakse kaasa võtta, mida mitte. Esimene etapp on pildistamine: kogu sisseseade fotografeeritakse, eriti kui tahetakse täpselt sama olukorda taastada. Järgmiseks tuleb markeerimine - et kõik asjad läheksid uues paigas samasse kohta tagasi (juhtmed, torud, ühendused). Tuleb määratleda, kuidas üks või teine asi töötas, millises suunas miski liikus jne.

Tehase suurusest olenevalt võib minna päev või kuu, et kõik ära markeerida. Vahepeal tuleb lammutada seadmed sõlmedeks-detailideks. Kõik harutatakse osadeks ja valmistatakse ette transportimiseks. "Edasi võivad seadmed liikuda autode, konteinerite või laevadega. Meie ostame vajaliku transpordi allhanke korras," selgitab Laurik.

Uues kohas on harilikult tehtud installatsiooniprojekt ja selle järgi monteeritakse seadmed uuesti üles. Kolimiseks võib nimetada ka suurte tööpinkide vms liigutamist ühest tehase osast teise. Kui kohapeal sellist tegevust jälgida, tundub, et midagi õigupoolest ei toimugi - kõik nagu seisaks paigal.

"Selline liigutamine käib väga aeglaselt. Näiteks Kunda tsemenditehases tuli transportida 40 tonni kaaluv kuulveski korpus (mõõtmetega 3×15 m) ligi 100 meetrit läbi koridoride, tõusude ja languste oma uuele kohale," meenutab Elvar Laurik.

Lauriku hinnangul on kolimine põhimõtteliselt seegi, kui firma ostab efektiivsema tootmisliini ning kolimisettevõttel tuleb see tsehhihoones tööle panna. "Tarnija saadab ülevaataja, kes juhendab," selgitab ta.

Meie kogemustele tuginedes on äärmiselt oluline, et kolimise jaoks koostatakse eelnevalt läbimõeldud plaan, kus igale tegevusele määratakse kindel vastutaja ja pannakse paika ajagraafik. Kahjuks praktikas seda lihtsat reeglit eiratakse ja tulemuseks on viivitused tootmise taaskäivitamisel.

Teine oluline soovitus kolivale firmale - tuleb tagada side- ja IT-süsteemide õigeaegne töö. Telefonid, faksid, arvutivõrk ja serverid peaksid toimima juba enne kolimist.

Meile on teada juhtum, kus infosüsteem suudeti taastada alles kuu aega pärast kolimist, kuna tegevus jäi eelnevalt planeerimata. Aja või kompetentsi puudumisel oleme soovitanud vastavad teenused spetsialiseerunud firmadelt sisse osta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing