Optsioonituru loomine aitaks elavdada kauplemist

Tarvo Vaarmets 18. juuni 2007, 00:00

USA turul optsioonidega kauplev investori Hardy Rasmannil oleks hea meel, kui ka Eestis loodaks optsiooniturg. "Mida avatumaks see turg läheb, seda aktiivsemaks kauplemine muutub," märkis ta.

Mis muidugi ei tähenda, et investorite kasumid suurenevad, sest optsioonide puhul kasvab saadavate kasumite kõrval oluliselt ka võimalus hävida.

Praegu saab Eestis tänu LHV-le ja Hansapangale optsioonidega kaubelda, aga see toimub börsiväliselt. See tähendab Tallinna börsi tegevjuhi Kalle Viksi seda, et investorid lepivad tehingu kokku omavahel, vahendaja abita. Ehk teisisõnu - Tallinna börs erinevalt aktsiaturust optsioonikauplemisse ei sekku. See omakorda väljendub investori jaoks näiteks kõrgemates hindades ja statistilise info puudumises.

"Liikmed saaksid kesksel arvelduskohal standardsetele optsioonidele hindu kuvada ning investoritel oleks lihtsam nende hulgast parim pakkumine välja valida," tõi Viks välja reguleeritud turu eelised.

Hardy Rasmann on veendunud, et taoline ühtne süsteem suurendaks ka optsioonidega kauplejate hulka. "Ma usun küll, et huvi optsioonide vastu kasvaks tunduvalt, mina oleksin küll sellisest asjast kohalikul turul huvitatud," rääkis Rasmann.

LHV Varahalduse tegevjuhi Mihkel Oja meelest on Eesti optsiooniturg börsi väiksust ja madalat likviidsust arvestades päris hästi arenenud ja üsna efektiivne. Börsivälise turule omaselt sõltuvad optsioonide hinnad muuhulgas ka kliendisuhetest. "Need hinnad, mis on LHV keskkonnas üleval, ning hinnad, mida saavad optsioonidega telefoni teel kauplejad, ei pruugi päris samad olla," märkis Oja ning lisas, et telefonikauplemisel peaks tehingusumma küündima vähemalt 20 000 kroonini.

Suprema varahalduse strateeg Peeter Koppel toob võimaliku optsioonide kirjutaja seisukohast välja Balti turu väiksuses seisneva negatiivse eripära, mistõttu on optsioonide pakkumisega tegelemine üsna kulutusinõudev".

"Peab tunnistama, et ka klientide huvi ei ole just liiga suur," täiendas Koppel,

Peeter Koppeli hinnangul võiks reguleeritud turg mingil määral küll huvi tõsta, kuid tema arvates oleks ehk mõistlikum hoopis kolmas variant.

"Mingisugusele OMXi gruppi kuuluvale reguleeritud turule, kus juba hetkel tuletisinstrumentidega kaubeldakse, võiks kaasata ka Balti turult paar-kolm instrumenti ja nendele oleks ka siinsetel turuosalistel suhteliselt kerge ja odav ligipääs," pakkus Koppel.

Tema arvates ei ole optsioonidel Eesti kontekstis praegu rahapaigutamisega midagi pistmist, sest "arvestades keskmise investori haridustaset, on tuletisinstrumentidega tegelemine nende jaoks paraku enamasti puhas hasartmäng."

Millal siis reguleeritud optsiooniturg Eestisse võiks tekkida? Tallinna börsi tegevjuht Kalle Viks ei julge aega ennustada, sest taolise turu tekkeks peaksid olema täidetud mitmed eeldused.

Kuna börsiväline turg on väheste pakkujatega saavutanud ilmselt oma n.ö tasakaalutaseme, siis tuleb turgu muutes tekitada olukord, kus turuosalistele pakutakse kaasnevate arenduskulutuste kompenseerimiseks täiendavat kasu.

Aga mis ehk olulisem - Viksi sõnul peaks koos turuosaliste ja investorite huviga suurenema ka kauplemismahud. Ent nagu öeldud - kasvaksid viimased eelkõige just reguleeritud turul. Nokk kinni, saba lahti.

Optsioone saab kasutada nii finantsriski maandamiseks kui ka võimenduse suurendamiseks (finantsriskiga spekuleerimiseks).

Näiteks nähes turu languse võimalust, võib investor portfelli kindlustada müügioptsiooniga indeksi peale. Sel juhul ei pea investor tervet oma portfelli likvideerima ning turu langedes ei kaotata aktsiate langusest, kuna optsioonihinna tõus kompenseerib aktsiahindade languse. Turu tõustes võidakse kaotada vaid optsioonipreemia. Optsioonide abil saab kasutada ka võimendust. See tähendab, et optsiooni hinna liikumised on palju järsemad kui vastava aktsia hinna liikumised. Kui aktsia hind tõuseb 10 protsenti, võib optsiooni väärtus kerkida 40 protsenti. Loomulikult on protsentuaalne kaotus aktsiahinna languse puhul ka suurem, kuid investori kaotused on optsioonide puhul piiratud optsioonipreemiaga.

Tallinna börsil olevatest ettevõtetest saab kaubelda Eesti Telekomi, Merko Ehituse, Norma, Starmani, Tallinna Vee, Baltika ja Tallinki optsioonidega.

Kuigi detailne optsioonikauplemise statistika on LHV ärisaladus, võib üldiselt öelda, et optsioonikauplemisel on raske ühest trendi välja tuua. Kui Balti turgudel hoogustub kauplemine suuremate liikumiste ajal (tõusud, langused), siis USA ja Euroopa turul on aktiivsem kauplemine majandustulemuste eel ja järel ning üksikute oluliste ja erakorraliste sündmuste eel ja järel. Näiteks vähiravimit väljatöötav Dendreon oli LHV enimkaubeldud aktsia ning ka optsioonikauplemisel oli Dendreoni aktsia alusvarana populaarseim. Seda perioodil, kui USA ravimiamet kaalus ravimi lubamist.

Kauplemismahud on optsiooniturul suurenenud koos teiste väärtpaberite kauplemismahtude kasvuga, kuid need sõltuvad tugevalt üksikutest sündmustest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing