Raivo Rand ja Aivar Tuulberg - Taaralinna tandemi tulek Tallinna

Aastaid Tartu ehitusturul ühe suurema tegijana silma paistnud ehitusfirma Rand ja Tuulberg tahtsid Tallinna murda juba 1996. aastal. Toona üritus ebaõnnestus.

"Tallinna minek ebaõnnestus, sest ühelt poolt on seal palju hulle enesetapjaid, kes pakuvad ilmselt alla, ja teiselt poolt ei otsusta Tallinnas alati raha," ütles Tuulberg toona.

Nüüd, üksteist aastat hiljem, on Tallinn võtnud Tartu mehi vastu ootamatu külalislahkusega. Küsimusele, mis Tallinnas täna otsustab, vastab Tuulberg pika mõttepausiga.

"Ajad on muutunud. Tol ajal oli ehitusturul keerulisem, lõigati üksteisel kõrisid läbi. Praegu on hankeid palju - jõuaks ainult teha," selgitab ta.

Ajakirjandus on seostanud Ranna ja Tuulbergi edu Tallinnas sellega, et firma toetas Savisaare raamatu ilmumist. Tallinna volikogus on kinnitamisel eelnõu, mille järgi ehitab firma Tallinnas Lasnamäel munitsipaalkortermajad 1200 korteriga.

Tehing linnaga garanteerib firmale miljardid kroonid. "Muidugi löövad tavainimesel miljardilist summat lugedes silmad põlema, kuid see on meeletu maht. Tegemist on ka kolmekümne aastaga! Ma ei näe küll siin mingit soosimist. Kõigil on ju võimalus pakkuda," ütleb Tuulberg. Tema sõnul ei tasu firma ja Tallinna vahelisest lepingust otsida mingit sahkermahkrit.

Tallinnas on Tuulbergi sõnul nende firma tegutsenud juba mõnda aega.

"Pole seda valju häälega rääkinud. Tartus on rohkem bürokraatiat, Tallinnas liiguvad asjad kiiremini ja selgemalt," räägib Tuulberg.

Rand ja Tuulberg tegid ühisfirma juba 1993. aastal, mil see kandis nime R.T.Inv. Aasta hiljem sai nimeks AS Rand ja Tuulberg.

Üks esimesi ehitusi oli nende endi tehas Columbia Kivi Tartumaal Mäksa vallas. Sellele järgnesid Favora ja Shelli tanklad, Raatuse kaubamaja, Barclay hotell, büroohooned ja korterelamud.

Firma edus oli oluline roll nende sõbral Riho Illakul, kes Tartu Ülikooli haldusdirektoriks saades andis sõpradele tööd ja leiba. Ülikooli lemmikfirma tiitliga pärjatud AS Rand ja Tuulberg sai ehitada ligi pooled ülikooli hooned, muude hulgas näiteks ülikooli juurdeehituse, matemaatikateaduskonnahoone ja vana kohviku.

Kui osav purjetaja Tuulberg on võtnud rolli avalikkust firma asjadest valgustada, siis Rand hoiab Tuulbergi varju.

Rannal on avalik telefoninumber, kuid mängib vastates küsijaga kassi ja hiirt. Kui küsin, kas tema on see Raivo Rand, kes on Rand ja Tuulberg üks omanikke, vastab ta: "Jah, kõik õige, aga Aivar Tuulbergi ma ei tunne."

Ega ka Tuulberg ise just suure jutuga mees ole, ent kui ütleb, siis otse ja ausalt.

Küsimusele, kas pool elu koos äri ajanud ja mitu puuda soola ära söönud mehed ka kõige suuremad südamesõbrad on, vastab Tuulberg mõtlikult: "Sõbrad kindlasti, aga kas just väga head."

Ta tunnistab, et aastate jooksul pole nad Raivoga kordagi tülli läinud.

"Me oleme lihtsalt nii erinevad," naerab ta. Ta ei täpsusta, milles nende erinevus seisneb, ent jutu käigus selgub vähemalt üks - kui Rand on veinigurmaan, siis Tuulberg joob vaid vahel harva ja viina.

Kui küsida firmas tööjaotuse kohta, siis selgub, et tehakse niipalju, kui tahtmist on.

"Ega kohustust midagi teha pole. Igaüks teeb nii palju, kui viitsib," naerab Tuulberg. Ja tunnistab, et võtabki tööd rahulikult.

"Rahulikumalt kui vanasti. Samas, kui ikka ei meeldiks, siis ka ei rabeleks," lisab ta.

Tuulberg on ametlikult Ruhnu saare elanik ja elab seal aastas 2-3 kuud. "Kannataks ka aastaringselt, kuid lennuliiklus on kehv," ütleb ta.

Ehkki ankeedis on tema hobiks märgitud sport, võtab ta sedagi rahulikult, rahvaspordi tasemel, ja ütleb, et maratonid on jäänud minevikku.

Küll armastab ta reisida, Aasia on risti põiki läbi käidud. Eriti võlub teda Hiina. "Kõik - inimesed, loodus, kultuur," ütleb ta.

Ruhnu saare elanikuna on Tuulbergi üheks kireks purjetamine. Tal on oma jaht, äsja käis ta Ruhnu regatil ning plaanib järgmisena minna Pärnusse veefestivalile.

Aastaid on Tartu ehitusärimehed Raivo Rand ja Aivar Tuulberg kurtnud, et Tallinnas on raske löögile pääseda, kuna pealinnas toimivat omad reeglid. Nüüd on tartlased need reeglid ilmselt endale selgeks teinud.

14. juunil teatas Tallinna linnavalitsus, et sundüürnikele uute majade ehitamiseks ja linnale kümneks aastaks rendile andmiseks on riigihanke võitnud Rannale ja Tuulbergile kuuluv OÜ Raadiku Arendus. Kokku on mehed valmis ehitama 1176 korterit ning need linnale rentima hinnaga 136 krooni ruutmeetrist aastas. Lasnamäele Raadiku piirkonda ehitatavaid kortereid kümneks aastaks rentides maksaks linn arendajale kokku üle 1,25 miljardi krooni.

Aivar Tuulberg kommenteeris tollal Äripäevale, et tegemist on linnale kasuliku tehinguga ning et arendaja võib siin hoopis kahjumisse jääda, sest ehitushinnad tõusevad.

"Kõik riskid jäävad meie kanda," kinnitas Tuulberg ja lisas, et peab üürisumma eest ka politseinik ja koristaja olema - arendaja tagab ka hoonete korrashoiu ehk siis haldamise, heakorratööd ja tehnohoolduse.

Napilt nädal hiljem, 22. juunil, olid riigihanke tulemused kinnitamisel Tallinna volikogus. Ootamatult oli ehitusärimeestele nende sõnul nii kahjulik tehing muutumas aga kolm korda paremaks, kirjutas Äripäev juuli alguses. Eelnõus oli kümneaastasest rendiperioodist ootamatult saanud 30 aastat, muudatusettepaneku esitas keskerakondlasest abilinnapea Taavi Aas. Selline muudatus oleks tähendanud tehingu mahu kasvu rohkem kui 2,5 miljardi krooni võrra.

Muudatusettepanek siiski läbi ei läinud, ent volikogu keskfraktsioon saatis eelnõu hoopis teisele lugemisele, jättes muudatusettepaneku sisse. Volikogu läks aga puhkusele ning koguneb taas septembri alguses, sinnamaani jääb selgusetuks, kas Rand ja Tuulberg said pealinnas lihtsalt tehingu (majad kümneks aastaks rendile) või ülihea tehingu (rendileping 30 aastaks).

Peaminister Andrus Ansip tunneb Tartu ehitusärimehi Randa ja Tuulbergi nii isiklikult kui ka tööalaselt Tartu linnapeaks olemise aegadest. Peaminister peab ehitusettevõtjaid Randa ja Tuulbergi usaldusväärseteks, sõnapidajateks ja korrektseteks partneriteks. Panusena Tartu linna arengusse võib ära märkida Aura veekeskuse ehitamise ja Tartu Jaani kiriku rekonstrueerimise.

Mina tunnen rohkem Randa, täitsa normaalne mees. Tihtipeale saame Käärikul suusarajal kokku, kus ta sageli oma tütrega käib. Olen olnud mitmete objekti puhul tellija rollis ja kui on mingeid probleeme, on saanud alati lahendusi leida. Tartu arengusse ja linnapilti on nad andnud suure panuse.

Tunnen Aivarit keskkooli ajast , tegime koos sporti. Aivar on äärmiselt laia huvideringiga. Jõuab ettevõtluse kõrvalt tegeleda kalapüügi, jahilkäimise, purjetamise ja spordiga. Viimastel aastatel on hakanud huvituma Eesti Vabariigi kaitsevõime tugevdamise vastu. Läbis reservsõjaväelaste koolituse ja on osalenud manöövritel.

Ettevõtluses võib teda pidada uute ideede generaatoriks. Ta suudab oma ideed ka ellu viia. On osanud olla tihti õigel ajal õiges kohas ja teha õigeid otsuseid.