Šeigid ja roheline paradoks

Saksamaa kantsler Angela Merkel saavutas märkimisväärse diplomaatilise edu. Sarmi ja tagasihoidliku taiplikkusega kavandas ta G8 riikide kokkulepet, mis võib aidata maailma päästa globaalse soojenemise laastamistööst.

Maailma kaheksa rikkamat riiki lubasid "tõsiselt kaaluda" oma CO2 heitmete vähendamist poole võrra aastaks 2050.

Sõnastus võib kõlada ähmaselt, kuid arvestades seda, millisel positsioonil riigid alguses olid, on tulemus oluline saavutus.

Eriti muutis USA oma seisukohta pärast Kyoto protokolli tagasilükkamist, aktsepteerides isegi seda, et ÜRO peab organiseerima tulevased läbirääkimised.

Kuigi kokkulepe kujutab endast enamat, kui alguses võinuks oodata, ei osalenud selles mitmed olulised riigid. Hiina, India, Brasiilia, Lõuna-Aafrika ja Mehhiko kirjutasid alla, kuid paljud, sh Aasia tiigrid ja enamik Euroopa riike, ei teinud seda hoolimata oma suurest panusest maailma atmosfääri saastamisse.

Lisaks neile ei osalenud kokkuleppes naftašeigid ja teised fossiilsete kütuste tootjad, kes lõppkokkuvõttes kontrollivad atmosfääri paisatava süsiniku hulka.

Kui suured tarbijariigid ja enamik tootjariike ei ühine kokkuleppega vähendada CO2 heitmeid, on see kokkulepe kasutu.

Kui riigid otsustavad heitmete hulka vähendada, peavad nad vähendama fossiilsete kütuste, eriti nafta tarbimist.

See langetab kütuste hinda, stimuleerides teisi riike veel rohkem tarbima, kui nad muidu teeksid.

Riigid, mis oma heitmeid vähendavad, subsideerivad tegelikult oma konkurentide kasvu, pruukimata tingimata vähendada üleilmse soojenemise kiirust.

Osalevate riikide ohverdused leevendaksid CO2 probleemi ainult siis, kui fossiilsed ressursid, mida nad ei tarbi, jäävad maa alla.

Nende katseid mõjutada naftašeike ja teiste fossiilsete kütuste tootjaid oma pumpasid kinni keerama peab saatma edu.

Kui šeigid on kangekaelsed ja jätkavad sama suure koguse väljapumpamist, nagu nad on planeerinud ilma G8 piiranguta, langeb kütuse hind piisavalt, et ajendada täiendavat tarbimist mitteosalevates riikides.

Nii oleks lõplik mõju CO2 heitmetele kokku null.